R, 27.05.2022

Siret Kotka, Indrek Saar, Anti Poolamets, Taavi Rõivas, Kaido Höövelson, Üllar Saaremäe: toetame Arvo Pärdi muusikamaja

Siret Kotka
, Riigikogu keskerakonna fraktsiooni aseesimees
Siret Kotka, Indrek Saar, Anti Poolamets, Taavi Rõivas, Kaido Höövelson, Üllar Saaremäe: toetame Arvo Pärdi muusikamaja
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Arvo Pärdi muusikamaja eskiis.
Arvo Pärdi muusikamaja eskiis. Foto: Rakvere linnavalitsus

Riigikogu otsustas 20 aastat tagasi, et riiklikult tähtsate kultuuriehitistena peavad kerkima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Kumu ning Eesti Rahva Muuseum. Nüüd on need objektid valmis ja üks peatükk läbi. Keerame uue lehekülje, vaatame tulevikku ning rajame järgmised kultuuriobjektid, mis teeks Eesti igal moel suuremaks. Aeg on vaadata kuldsest ringist väljapoole ning rajada riiklikult tähtis kultuuriobjekt Rakverre, kirjutavad riigikogu liikmed Siret Kotka (KE), Indrek Saar (SDE), Anti Poolamets (EKRE), Taavi Rõivas (RE), Kaido Höövelson (KE) ja Üllar Saaremäe (Isamaa).

Aastal 1933 ostis Pauluse kogudus Rakveres Vabaduse platsi ääres kaks kinnistut. Sümbolite arhitekt Alar Kotli projekteeris 1935. aastal kogudusele Eesti vabaduse kirikuna hoone, tähistamaks Eesti Vabariigi iseseisvuse 20 aasta juubelit.

Rakvere Pauluse kiriku pühitses piiskop Johann Kõpp sisse 16. juunil 1940, kaks päeva enne Nõukogude okupatsioonivägede sissetungi. Seda tehti kiirustades, sest kiriku ehitus oli veel pooleli, kiriku välisviimistlus koos tornikiivrite ja tiibhoonega jäi lõpetamata.

Rakvere Pauluse kogudus kasutas kirikut 11 aastat. 1950. aastatel muudeti kirikuhoone võimlaks, mida kasutatakse spordisaalina tänaseni. Toona pandi kirikule vastavalt selle sees toimuvale ka kohasem nimi: Kalevi hall. Lisaks tegutseb hetkel hoones Rakvere avatud noortekeskus.

Pauluse kiriku ümberehitust hakati kavandama 2007. aastal. 2009. aastal kuulutas Rakvere linnavalitsus välja rahvusvahelise arhitektuurivõistluse eesmärgiga muuta spordisaalina tegutsev kirikuhoone multifunktsionaalseks kontserdimajaks, mis koos lisahoonega moodustaks Arvo Pärdi nimelise muusikamaja. Lisaks suuremahulisele arhitektuursele ülesandele sooviti projektiga lahendada ka laiem, linnaruumiline kitsaskoht – muusikamajaesine ala ehk Vabaduse väljak.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Fookus
Kultuur
Sport
Maa Elu
Tartu Postimees
Tagasi üles