R, 9.12.2022

Tartu volikogu esimehest sai tänavapoliitik

Jüri Saar
, arvamustoimetaja
Tartu volikogu esimehest sai tänavapoliitik
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Meeleavaldus tuumajaama toetuseks septembri alguses Raekoja platsil. Pildil paremalt teine meeleavalduse eestvedaja Lemmit Kaplinski.
Meeleavaldus tuumajaama toetuseks septembri alguses Raekoja platsil. Pildil paremalt teine meeleavalduse eestvedaja Lemmit Kaplinski. Foto: Sille Annuk

Poola abordiseaduse vastu ja naiste õiguste kaitseks on täna keskpäeval Tartu raeplatsil meeleavaldus ja oma Facebooki-lehel kutsub sellel osalema ka Tartu volikogu sotsiaaldemokraadist esimees Lemmit Kaplinski. See pole tal tänavu sügisel esimene kord olla meeleavalduse eestvedajate hulgas. Septembris kutsus ta meelt avaldama tuumaenergeetika toetuseks, oktoobri algul nn heameeleavaldusele abieluvõrdsuse toetuseks.

  1. Linnapoliitik või linnakodanik

«Poola asi ei ole Poola asi. See on inimõiguste asi,» ütles Kaplinski. «Minu sõbrad, Poola kogukond Tartus, palusid vanast tutvusest nõu ja abi meeleavalduse korraldamisel. Selgitasin, mida tähendab avaliku ürituse registreerimine, millised on tähtajad. Nad pakkusid ka võimalust sõna võtta. Kas volikogu esimees ei peaks rääkima inimõigustest, kas volikogu esimees ei peaks rääkima Euroopa Liidu alusväärtustest?»

Kaplinski selgitas, et tema meelest need teemad, mis praegu on meeleavalduse vormis avalikkuse ette jõudnud, ei ole suuresti teemad, kus Tartu linn saaks, peaks või isegi tohiks arvamust omada.

Tal on keeruline teha vahet, kus on linnapoliitiku ja linnakodaniku piir, leidis politoloog Rein Toomla.

«Abieluvõrdsuse teema on riigi teema, omavalitsus saab toetada ja vaadata, et tema haldusalas kellelegi liiga ei tehtaks. Aga ei saa kuidagi ise samast soost paaridele abielu võimaldada või keelata,» rääkis ta. «Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei näe tegelikult ette platvormi, et volikogu esimehe ja ka liikmena selles kaasa rääkida,» sõnas Kaplinski. Ta lisas, et kasutab seega samu võimalusi, mis on igal teisel Eesti kodanikul.

«See erisus, mida tajun, on, et minu tegevus on tulenevalt ametist kõrgendatud tähelepanu all, ja seda peangi kasutama, et juhtida tähelepanu,» sõnas ta.

Politoloog Rein Toomla ütles, et kui volikogu esimees ilmutab linnale olulist tänavaaktiivsust, siis tema selles halba ei näe. «Aga kui ta läheb oma suunitlusega üleriigiliseks või rahvusvaheliseks, võiks küsida, mis see ikka on. Kui on seotud kohaliku omavalitsusega, las ta siis olla,» arutles ta.

«Küsimus on ka selles, kas ta organiseerib neid asju või volikogu esimees läheb eraisikuna osalema. Tema, kes ta väljendab Tartu ametlikke seisukohti,» rääkis Toomla. «Ja kas Tartu kavatseb sellistesse asjadesse sekkuda. Kui ta on kodanik, võib ta olla tagareas. Tal on keeruline teha vahet, kus on linnapoliitiku ja linnakodaniku piir.»

Seksuaal- ja soovähemuste esindajad avaldasid Tartu raeplatsil uue referendumi vastu meelt. Pildil vasakult Gea Kangilaski, Eveliis Padar ja Lemmit Kaplinski.
Seksuaal- ja soovähemuste esindajad avaldasid Tartu raeplatsil uue referendumi vastu meelt. Pildil vasakult Gea Kangilaski, Eveliis Padar ja Lemmit Kaplinski. Foto: Kristjan Teedema

Harjumatu olukord või uus normaalsus

Tartu volikogu endine esimees Aadu Must (KE) leidis, et inimesed on erinevad ja põlvkonnad on erinevad.

«Mis mulle tundub harjumatu, on mõne arvates normaalsus. Minule on see harjumatu, mõnele veel, aga küllap on ka neid, kes arvavad, et uued ajad, uued kombed, uued inimesed ja uued poliitikad,» sõnas ta.

Tugevama hinnangu andmisest Must hoidus. «Ma ei võta arusaadavatel põhjustel reljeefset seisukohta. Lemmit on mu käest nõu küsinud, küll mitte nendes asjades, aga tegutsenud nii, et mul ei ole talle etteheiteid,» ütles ta.

Märksõnad
Tagasi üles