L, 3.12.2022

Tõnu Mets: deepfake – lahendamatu probleem

Tõnu Mets: deepfake – lahendamatu probleem
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Advokaadibüroo Mets omanik ja TÜ IT-õiguse külalislektor Tõnu Mets. FOTO: Erakogu
Advokaadibüroo Mets omanik ja TÜ IT-õiguse külalislektor Tõnu Mets. FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Deepfake-tehnoloogia keelustamine või piiramine ei ole veel võimalik, kirjutab vandeadvokaat, advokaadibüroo Mets omanik ja TÜ IT-õiguse külalislektor Tõnu Mets.

Deepfake’i ehk süvavõltsingu puhul on tegemist tehisintellekti ja süvaõppe abil loodud digitaalse võltsinguga, mis näib keskmisele inimesele igati tõene. Mõiste on nime saanud sõnade «süvaõpe» ja «võltsing» kombineerimisest. Enamasti kasutatakse deepfake-tehnoloogiat inimeste kujutamiseks situatsioonides, kus nad tegelikult kunagi olnud ei ole. Võimalik on nii hääle, pildi kui ka video manipulatsioon.

Võltsimises endas ei ole iseenesest midagi uut. 40 aastat tagasi avaldasid meediahiidudest Saksamaa ajakiri Stern ja Suurbritannia ajaleht Sunday Times väljavõtted Hitleri päevikutest, mis hiljem osutusid Konrad Kujau loodud võltsinguteks. Sarnaselt tavalise võltsinguga on ka süvavõltsingu eesmärk veenda vaatajat selle autentsuses. Kui kunstiteoste ja dokumentide võltsimise võimalusest on enamik inimesi teadlikud ning ilmselt on tänapäeval ka raske leida kedagi, kes ei oleks kursis «fotošoppimise» ja Instagrami filtritega, siis hääle ja video järeletegemine on siiski suhteliselt uued nähtused.

Märksõnad
Tagasi üles