L, 10.12.2022

Keskkonnaamet pole rahul ühegi Tartumaa omavalitsuse prügiveoga

Aet Rebane
, ajakirjanik
Keskkonnaamet pole rahul ühegi Tartumaa omavalitsuse prügiveoga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tartus saab korraldatud jäätmeveoga kodude juures ära anda segaolmejäätmeid, vanapaberit ja biojäätmeid. Suurjäätmetest ja pakenditest lahtisaamisega peab igaüks ise tegelema.
Tartus saab korraldatud jäätmeveoga kodude juures ära anda segaolmejäätmeid, vanapaberit ja biojäätmeid. Suurjäätmetest ja pakenditest lahtisaamisega peab igaüks ise tegelema. Foto: Sille Annuk

Kõigis Tartumaa omavalitsustes on jäätmeveo korraldamises arenguruumi, sedastab keskkonnaameti analüüs. Jõgevamaalt saab jäätmeveo eest hindeks «viis» üksnes Põltsamaa vald.

Keskkonnaameti jäätmevaldkonna peaspetsialisti Katrin Kaare selgituse kohaselt hindas amet hiljuti omavalitsusi selle põhjal, kuidas neis on korraldatud segaolmejäätmete, paberi ja papi, biolagunevate jäätmete, suurjäätmete ning pakendite äravedu.

Avalikud kastid ei loe

Uuringus vaadati seda, mida on vallad ja linnad kajastanud oma jäätmehoolduseeskirjas ja milliste liikide äraveoks on korraldatud hange. Põhjusi, miks omavalitsused just selliseid valikuid on teinud, analüüsi tarbeks ei uuritud.

Selgus, et mitte üheski Tartumaa omavalitsuses pole pakendite äravedu organiseeritud parimal võimalikul moel. Nimelt ei kuulu avalikud kogumispunktid korraldatud jäätmeveo alla. Avalike kogumispunktidega tegelevad taaskasutusega seotud organisatsioonid, näiteks Pakendiringlus. «Mitmed kohalikud omavalitsused on koostöös tootjatega lisanud pakendid korraldatud jäätmeveo hangetesse,» selgitas Kaare.

Tartu keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer ütles, et suuri jäätmeid saab ära anda linna jäätmejaamades ning samuti on võimalik pakendite äravedu tellida. Ta toonitas, et kehtiv määrus lubab omavalitsustel valida jäätmete kogumise eri viiside vahel ning pakendite kogumine korraldatud veo hulka on Emajõelinnas kavandamisel.

Avalikesse konteineritesse viiakse sageli mida iganes: tekke, patju ja surnud kasse, kirjeldas Peipsiääre valla keskkonnaspetsialist Maimu Arro.

Keskkonnaameti analüüsist selgus, et Eestis on tervelt 17 omavalitsust, mille elanikel on võimalik koduväravas ära anda üksnes segaolmejäätmeid, neist üks on Peipsiääre vald. Viimase keskkonnaspetsialist Maimu Arro tõdes, et hajaasustusega vallas tuleb elanikel sõita pahatihti kilomeetreid, et pakendeid avalikku konteinerisse visata, mistõttu leiavad need sageli tee segaolmeprügisse. «Kui ei tee asja inimesele mugavaks, siis ei hakatagi sortima,» lausus ta.

Tuleval aastal tahabki Peip­siääre vald teha uue hanke ning muuta süsteemi nii, et inimestel peaks kodu juures olema eraldi konteiner ka pakendite jaoks. «Paraku vedajad ei pruugi sellest hajaasustusega piirkonnas huvitatud olla ning võivad suure hinnaga lajatada,» märkis Arro.

Vastutus suureneb

Kui igal majapidamisel on oma pakendikonteineri, on Arro sõnul muu hulgas hea selle tõttu, et siis muutub iga peremees kasti sisu eest vastutavaks. «Avalikesse konteineritesse viiakse sageli mida iganes: tekke, patju ja surnud kasse,» kirjeldas ta.

Biojäätmete konteinerit Peipsiääre vald kohustuslikuks teha ei taha, sest maainimestel on üldjuhul oma kompostikast.

Jäätmeseadus kohustab üle 1500 elanikuga omavalitsust korraldama segaolmejäätmete ja vajaduse korral ka liigiti kogutud jäätmete äraveo. Analüüsi kohaselt on jäätmete äravedu eeskujulikult korraldatud 27 omavalitsuses.

Märksõnad
Tagasi üles