R, 2.12.2022

EKRE pakutud küsimused testivad vaid kodanike õigusteadmisi

Brita-Maria Alas
EKRE pakutud küsimused testivad vaid kodanike õigusteadmisi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 28
Vandeadvokaat Carri Ginteri hinnangul testib riik selliste küsimustega vaid kodanike õigusteadmisi ja sääraste õigusarvamuste tellimine rahvalt on üsna kallis ja ebatõhus hobi.
Vandeadvokaat Carri Ginteri hinnangul testib riik selliste küsimustega vaid kodanike õigusteadmisi ja sääraste õigusarvamuste tellimine rahvalt on üsna kallis ja ebatõhus hobi. Foto: CHAIDEER MAHYUDDIN/AFP/Scanpix

Riigikogu demokraatia töörühma liige Andrei Korobeinik (KE) tutvustas kolmapäeva hommikupoolikul EKRE väljapaku­tud abieluteemalise ­rahvaküsitluse küsimusi: «Kas Eesti Vabariik tunnustab abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?» või «Kas Eesti Vabariigis kehtib abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?».

Kevadeks planeeritud küsitlusel juriidilist kaalu tegelikult ei ole, küll aga tõdes Korobeinik rahvusringhäälingule, et sõnastuse vastavus seadustele on tähtis ning tellitud on juriidiline ekspertiis. «Juriidiline hinnang tuleb selle suuna kohta, kas niimoodi võib küsida. Ja kas Eesti võib öelda, et ta ei tunnusta abielu näiteks kahe naise vahel, kui nad tulevad näiteks Rootsist Eestisse,» selgitas ta. Kindlat töövõtjat veel mainida ei osata. «See ei ole veel teada, alustuseks uurime mitteametlikult – mis edasi saab, ei tea,» kommenteeris Korobeinik hiljem Postimehele. Töögrupi liige ise esitatud variantidele pikka iga ei ennusta. «Ma ise ei panustaks selle peale, et mõni praegustest variantidest jääb kehtima, aga elu näitab,» ütles ta.

Vandeadvokaat Carri Ginteri hinnangul testib riik selliste küsimustega vaid kodanike õigusteadmisi ja sääraste õigusarvamuste tellimine rahvalt on üsna kallis ja ebatõhus hobi. «Küsimused on õiguslikud ja selliselt ka ebaõnnestunud,» kommen­teeris ta. Kui vaadata seaduslikku tausta, võib küsimuste sõnastus tunduda tõepoolest suure mullina. «Eestis on perekonnaseaduse esimese paragrahvi järgi abielu võimalik sõlmida mehe ja naise vahel,» viitas Ginter riigikogus tunnustatud seadusele. Teisalt otsustas riigikohus mullu suvel, et Eestis tunnustatakse välismaal sõlmitud samast soost inimeste abielu juhul, kui see on sõlmitud vastavalt rahvusvahelise eraõiguse reeglitele. «See tähendab, et Eesti riik tunnustab kahe samasoolise isiku abielu – see peab olema lihtsalt sõlmitud väljaspool Eestit,» selgitas Ginter.

Märksõnad
Tagasi üles