Aare Abroi: koroonat saab veel peatada, aga varsti võib olla juba liiga hilja

Aare Abroi. FOTO: Margus Ansu

Elu tuleb edasi elada, kuid seda tuleb teha võimalikult ohutult, arvestades viiruse olemasolu ja levikuga, sest ilmselt me keegi ei taha ühiskonna täielikku sulgemist, kirjutab Tartu Ülikooli molekulaarviroloog Aare Abroi. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Viimase nädala jooksul on ajakirjanduses korduvalt räägitud olukorrast Euroopa koroonarindel ja ajalehes võib näha ­Euroopa kaarti nakatumiskordajatega. Aga olgu siinkohal veel üks väike ülevaade hetkeseisust koos tagasihoidlike selgituste ja soovitustega, mida rakendades saaks Eesti ühiskond edaspidi enam-vähem mõistlikult toimida.

Nakatumine SARS-Cov-2ga on paljudes Euroopa riikides tublisti kõrgem kui kevadel. Kui septembri alguses (ja optimistidele ka ­septembri keskel) võis veel paista, et ehk ei järgne nakatumiste arvu kasvule väga suurt suremuse tõusu, siis nüüd on see illusioon kahjuks purunenud. Taas ­näitab viirus oma kurja poolt.

Paljudes suure rahvaarvuga Euroopa riikides kasvab ka suremus, nii mõnelgi juba samale tasemele mis kevadel (Austria, Prantsusmaa, Holland, Portugal, ÜK, ilmselt ka Itaalia on teel sinnapoole). Paljude väiksemate riikide koroonasurmade arv 100 000 elaniku kohta on juba üle kevadise maksimumi (Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Poola, Moldova, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Põhja-Makedoonia). Kõik huvilised saavad vastavat ­dünaamikat ise jälgida kohalikust maakeelsest veebirakendusest aadressil koroona.ut.ee, kus kõik vajalik on paari hiire­kliki kaugusel.

Vähemalt esialgu ei ole veel Põhjamaades (Norra, Soome, Taani) surmade järsku tõusu näha, kuid Baltimaades (Läti, Leedu) juba on, Poolast rääkimata. Tõsi küll, Taanis on juba nakatumiste kiire tõus, nagu ka Saksamaal. Üldjuhul järgneb nakatumiste kiirele tõusule umbes kahe nädala pärast ka surmade arvu kasv.

Eriti halb olukord valitseb Tšehhis, kus seitsme päeva keskmisena on üle 120 nakatunu ja üle 1,2 surnu 100 000 elaniku kohta päevas. Konverteerides nakatumiste arvu reisipiirangute aluseks ­olevaks arvuks, on see Tšehhis 1449 ja Eestis 42 (27. okt andmetel). Kui Eestis läheb sama kehvasti kui Tšehhis, tähendaks see umbes 15 surma ning 1500 positiivset diagnoosi päevas. Meie terviseameti koroonadetektiivid on küll tublid, kuid nii suure hulga nakatunute kontaktsete otsimine käiks ka neile üle jõu. Hoolimata sellest, et haiglasse satub praegu vähem inimesi kui kevadel, läheks tervishoiusüsteemi koormus selliste arvude korral ikkagi väga kriitiliseks.

Ükskõik kas kolmapäevane 125 nakatunut on juhuslik väljalöök või uue laine algus, sellest sõltumata on meie rahulik oaas suures ohus. Sest paja ühes servas rammusamat suppi ­keeta on väga keeruline. Ega Euroopas väga ulatuslikult ning paljudes ­riikides kontrollimatult liikuv viirus suure tõenäosusega meidki puutumata jäta. Inimeste mobiilsust arvestades oleme muu Euroopaga piisavalt tihedalt seotud. Oht püsib, kuni mujal Euroopas pole nakatumine vähenenud. Kui paljudes riikides on juba varjatud levik, siis on vähe lootust, et meie sellest päris puhtalt pääseks. Aga meil on võimalik teha üsna palju, et paljude Euroopa riikide raskest saatusest pääseda. Kõik sõltub meie endi käitumisest.

29.10.2020 31.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto