T, 5.07.2022

Meeleparanduse õhtuõpik

Rahel Toomik
Meeleparanduse õhtuõpik
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Toomas Jürgenstein
Toomas Jürgenstein Foto: Sille Annuk

Toomas Jürgensteini eelmisel aastal ilmunud «Kes Sa oled taevas. Avatud uskliku aabits» on saanud endale väärika kaaslase: ilmunud on «Kus Sa oled taevas. Avatud uskliku apokriivad».

Füüsilisel kujul on taas tegu igati silma paitava köitega. Kujundaja Kalle Mülleri esimese raamatu hele õhulisus ja õrnad tähekaardifragmendid on uues raamatus asendunud sügava purpurse tooni ja tumedate pilvede motiiviga. Raamat on nagu esimene osagi õhuke, isegi vihikusarnane, ning rahulik ja selge küljendus kutsub lehitsema. Lühikesed peatükid on omavahel lõdvalt seotud ning raamatut võib vabalt lugeda intrigeerivamate pealkirjade alusel suvalises järjekorras.

Ja intriigi leidub ka. Kui esimene raamat, aabits, keskendus oma nimetusele vääriliselt religioosse mõtte ABC tutvustamisele tänapäevas, siis apokriivad sirutavad kaugemate (ja kahtlasemate) teemadeni ning haaravad küsimusi, millega on ajalooliselt olnud kombeks baarileti ääres usuteadlasi tülitada, nagu «hoopis inimesed lõid Jumala» (lk 23) või «kas filosoof võib usklik olla?» (lk 39).

Alapealkiri «Avatud uskliku apokriivad» sobib seega suurepäraselt, sest apokrüüfiliste tekstide (st tekstide, mis on tekkeajalt ja sisult piibli raamatute sarnased, ent ei ole arvatud kaanonisse) uurimise üks kõige vaimustavam väljund on tõdemus, et seal, kus on inimesed, on alati ka hämmastav valik tõlgendusvõimalusi. Ka mitte iga vastutuleva inimese isiklik teoloogia ei mahu kaanonitega sätestatud raamidesse; vastupidi, see pilt võib olla hoopis kirjum ja metsikum, kui oskaks arvata. Sääraste usuliste ja filosoofiliste perifeeriate mänguline avastamine on ka «Avatud uskliku apokriivade» keskne teema.

Märksõnad
Tagasi üles