/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
/nginx/o/2020/10/30/13446032t1hd3a7.jpg)
Eesti valijad on europarlamenti saatnud kõrge tasemega delegatsiooni. Meie seitsmikus on endine Euroopa Komisjoni asepresident ja pikaajaline peaminister, endine kaitseväe juhataja, kolm endist välisministrit, kellest üks olnud ka kaitseminister, ning kaks poliitikut, kes lihtsalt kuuluvad oma partei tippnägude hulka.
Ei ühtki parimad päevad ületanud või algajat poliitikut – kõiki neid oleks lihtne kujutada hommepäev ministrina. Seda enam võis käesoleva europarlamendi töö alguses kurvastada, et suurtes poliitmängudes koheldi Eesti saadikute enamust kui «uusi õpilasi», kelle tugev varasem taust ei lugenud midagi.
See nädal tõi uudise, et kaks reformierakondlast – Andrus Ansip ja Urmas Paet – valiti mõjukates parlamendikomisjonides kohtadele, kus nende tugevusi saab pisut enam rakendada. Ansip tõusis siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esimesesks aseesimeheks ning Paet väliskomisjoni teiseks aseesimeheks.
Arvestades Eesti väiksust ning asjaolu, et Reformierakond kuulub (koos Keskerakonnaga) europarlamendis suuruselt alles kolmandasse, Uueneva Euroopa fraktsiooni, tuleb Ansipit ja Paeti tunnustada. Nad on europarlamendis uuesti esimeselt ruudult alustades jõudnud päris kaugele.
