N, 2.02.2023

Tsirkusekunsti paratamatu õnnestumine

Kaja Kann
, Kultuurikriitik
Tsirkusekunsti paratamatu õnnestumine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hetk trupi Circus Sabok lavastusest «Ära jäta mind riplema», laval on artistid Kert Ridaste ja Saana Leppänen.  FOTO: Zoran Bakovic
Hetk trupi Circus Sabok lavastusest «Ära jäta mind riplema», laval on artistid Kert Ridaste ja Saana Leppänen. FOTO: Zoran Bakovic Foto: Zoran Bakovic

Ainuüksi see, et keegi loob Eestis ühe täispika tsirkuselavastuse, väärib omaette aplausi. Meil ei ole institutsiooni, kes tegeleks järjepidevalt professionaalse tsirkusekunsti arendamisega. Siin-seal midagi juhtub. OMAtsirkus ja Folie teevad juba pikalt suurepärast tööd noorte artistide arendamisega, aga sel hetkel, kui kool läbi, ongi artistil ainuke võimalus välismaale suunduda. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Keskus tegeleb väikest viisi info koondamise ja levitamisega.

Kert Ridaste, kes on üks trupi asutajaliige, on täiendanud ennast Hollandis ja Rootsis. Mänginud etendusi Saksamaal, Prantsusmaal, Soomes, Hollandis, Taanis ja USAs. Pärast kuut aastat välismaal viibimist on ta ennast tõestanud, leidnud toetajad väljastpoolt Eestit ja tulnud Tallinna oma kunsti esitlema. Veel enam, tsirkusetrupp Circus Cabok ringleb üle Eesti. Lavastust «Ära jäta mind riplema» mängitakse lähinädalatel lisaks Paidele ka Viljandis, Jõhvis ja Narvas.

Maailma tippatase

Lavastuses räägitakse tsirkuse keeles. Täpselt nii nagu kirjandus, mis jaguneb eepikaks, lüürikaks ja dramaatikaks ning edasi, tragöödiaks, komöödiaks, sonetiks ja novelliks jne, jaguneb ka tsirkus žanriteks. Lavastuses «Ära jäta mind riplema» kasutatakse eelkõige akrobaatikat ja alaliikidena õhu-, paaris-, soolo- ja tantsulist akrobaatikat.

See, mida teeb õhuartist Saana Leppänen vertikaalsel köiel, on maailma tipptase. Rääkimata paarisakrobaatika hüpetest, mille jooksul sooritatakse partneri kätest täispöördega ette salto, maandumisega alumise puusadele. Vaatamata sellele, et lavastus oli terviklik, küll veidi naiivne, kuid siiski lugu, said artistid nii mõnegi aplausi. See kiskus vaatajad välja armsast kulgevast pusserdamise lummusest. Sel hetkel tunnustati ja imetleti konkreetset tegu.

Hetk trupi Circus Sabok lavastusest «Ära jäta mind riplema», laval on artistid Kert Ridaste ja Saana Leppänen.
FOTO:
Hetk trupi Circus Sabok lavastusest «Ära jäta mind riplema», laval on artistid Kert Ridaste ja Saana Leppänen. FOTO: Foto: Zoran Bakovic

Selleks, et edasi anda isiklikke kogemusi teineteise toetamisest, on artistid katnud halli STLi lava mustade kangastega, kaasa haaranud muusiku Prantsusmaalt, selga sättinud beežid riided ja asunud usaldamise teekonnale. Lavastust saatvat pop-jazz-muusikat ja muusikut kasutati taustaks ja liikumise toetamiseks. Tõelist koostööd, kus muusik saaks ka oma sõna sekka öelda, ei toimunud.

See, mida teeb õhuartist Saana Leppänen vertikaalsel köiel, on maailma tipptase.

Muusik oli täielikult teadlik oma teenindaja rollist. Eks ole seegi üks usaldamise tahke. Kogu lugu oli armsalt kollane, oranži varjundiga. Vestlusel publikuga ütles Saana, et ta tahab pakkuda publikule rõõmu ja naudingut, kuid etendust vaadates tekitasid seda tunnet vaid tsirkusetrikid. Tervik jäi kuidagi liiga ühekülgseks. Nägime kõike, mis hea ja tore. Nägemata jäi muutus, olukord, mille pealt rõõmud ja naudingud kerkivad. Usaldust ja turvalisust esitati kui fakti, et nii see on ja kõik.

See paneb mõtlema tsirkusekunsti problemaatikale üldiselt. Kui palju on igas kunstiaktis ettemääratust ja kui palju üldse saab tsirkusekunstnik valida väljendusvahendeid ja seda, mida väljendada. Ettemääratust on tohutult palju. Lisaks looduse loodule ja füüsikaseadustele määrab lavastuse sisu ka elatud elu. Tsirkuseartistid õpivad ühte või kahte žanri ligi 20 aastat. See ei ole nii, et alguses tuleb mõte, siis korraldad casting’u ja valid lavapartnerid. Selleks, et üks trikk saaks toimuda, tuleb aastaid koos treenida.

Artist on kas mees või naine. Tavaliselt, nii nagu ka selles etenduses, on mees füüsiliselt tugevam ja naine kergem, haprama kehaehitusega. Loomulikult viskab mees naist. Ja püüab ka. Naine lendab ja naeratab. Mees pingutab ja toetab. See määrab ette ka loo sisu. Tervikust jääb mulje, et meile tahetakse rääkida lugu mitte võrdsest sõprusest, vaid traditsioonilise perekonna traditsioonilisest ülesehitusest. Tegemist on küll kaasaegse tsirkusega, kuid teema ei kõla väga kaasaegsena.

Siiski tekitas Kerdi etendatud mees minus esialgu kaastunnet, hiljem huvi ja kaasaelamist. Kui vanasti tirisid mehed tsirkuses hammastega autosid, näitamaks oma üleolekut ja jõudu, siis lavastuses «Ära jäta mind riplema» rippus naine juukseidpidi kuue meetri kõrgusel lae all. Jõudemonstratsioon missugune.

Piiripealsed hetked

Terve etendus näis nagu Saana soolo, kus nii muusik kui ka partner aitasid tal olla kelmikalt naeratav printsess. Seda tunnet võimendas Saana visklev ja väänlev tants trompetihelide saatel. Juuksed juba kinnitatud, väänles ta kaunilt maona maa peal. Traditsioonilisest tsirkusest pärit kujund, kus flööt võlub korvist kobra välja. Ja oi, oi, oi, mis siis kõik saab. See kõik on ilus muinasjutt, selleks, et tänasesse päeva edasi kanda rahvajuttudest pärit lausumist, et kõik naised on ussid.

Tegelikult seisneb see trikk traditsiooniliselt mao treenimises. Madu mäletab taltsutajalt saadud lööki ja poeb kohvrisse peitu. Madu ei tantsi muusika saatel lõbu pärast. Flööt ei ole mitte kaunikõlaline instrument, vaid kepp, millega treeningutes vastu pead on saadud. Kert ei olnud fakiir, kes dresseerib madu. Tema oli asetatud taas toetavasse olukorda. Selleks et naine saaks demonstreerida oma jõudu ja osavust, oli mees nööri otsas, mis tõstis naise kõrgustesse või lasi alla. Täpselt nii, nagu naine seda soovis ja ette planeeris.

Hetk trupi Circus Sabok lavastusest «Ära jäta mind riplema», rattas on Kert Ridaste. FOTO:
Hetk trupi Circus Sabok lavastusest «Ära jäta mind riplema», rattas on Kert Ridaste. FOTO: Foto: Zoran Bakovic

Seevastu Kerdi tantsuline soolo või metalsel rattal pead pööritama panev ringlemine sisaldas riskimomente. Ta läks kaugele. Vahel liigagi. Ta näitas vaatajale neid piiripealseid hetki, kus midagi juhtub. Seal polnud lahenduse ja tulemuse presentatsiooni, et kui annad käe, siis ma ei kuku. Või õigemini: sa ju annad alati käe, et ma ei kukuks. Kerdi soolo esituses oli teekond välja joonistatud ja vaatajale julgelt esitletud.

Nii sai vaataja kogeda inimlikke eksitusi ja sattumuslikkust. Kerdi tegevusse oli kaasatud ka usaldus vaatajate vastu. Ma võin teiega jagada ka vigu, võtta koos teiega täna riske. Mis toob taas esile tsirkusekunsti paratamatud asjaolud. Kuue meetri kõrgusel köiel ripeldes või topeltsaltot tehes seda riski ei võeta. Need trikid õnnestuvad kindla peale. Ehk see oligi tsirkusetrupi Cabok kaasaegne sõnum: naised teavad, mis nad teevad, ja teevad seda hästi, mis sest, et sageli meeste arvelt.

«Ära jäta mind riplema»

Artistid Kert Ridaste, Saana Leppänen

Muusikaline kujundaja Thibaud Rancoeur, Dramaturgiline tugi: Sade Kamppila, Julien Auger

Kaasprodutsendid: Sirkus Aikamoinen, PartnerAkro, MTÜ Akropesa

Residentuurid: Näyttämo, Subtopia, Circus Kolektiv, DYNAMO Workspace, Circus I Love You, PartnerAkro ja Sorin Sirkus.

Toetaja: KULKA

3. novembril kell 19.00 Jõhvi kontserdimajas

6. novembril kell 19.00 Paide muusika- ja teatrimajas

Viljandis 8. novembril kell 19.00 toimub etendus Koidu Seltsimajas. 

Nähtud Circus Sabok etendust 28. oktoobril Telliskivi Loomelinnakus

Märksõnad
Tagasi üles