Jaak Looveer, kui vaba on teie sõna? Teades, kuidas kultuuriameti juht Aini Härm alluvatele kriitika eest rahanõude edastas – kas räägite seda, mida päriselt mõtlete?
Looveer: Muidugi. Muidu ma siin ei oleks, kui ma ei arvaks, et see saade midagi muudab.
Tahate samuti tänases linnapildis midagi muuta?
Looveer: Tegelikult teeme iga päev selle nimel tööd. Küsimus on mõtteviisis ja ambitsioonis. Ühiskonna mõtteviisis laiemalt. See, mida mitte_tallinn teeb, on ääretult vajalik ja kasulik. See visualiseerib seda ruumi, mis on võimalik, aga kus me veel kaugeltki pole.
Oslos ei juhtunud jalgratturitega eelmisel aastal ühtegi surmaga lõppenud õnnetust. Tallinnas juhtus neid kaks. Miks nii on?
Looveer: Arvan, et neid hakkab veel rohkem juhtuma. Ka tõukeratturitega hakkab rohkem õnnetusi juhtuma. Meil tuleb rohkem rattureid, tõukerattureid, aga taristu seda ei võimalda. Ehk meil on kaks varianti õnnetuste ärahoidmiseks: ehitada taristut või keelata ratta- ja tõukerattasõit.
Mitte_tallinn, mida teha, et õnnetusi ei hakkaks rohkem juhtuma?
Mitte_tallinn: Tuleb erinevad liiklejagrupid üksteisest eraldada. Täiesti ajuvaba on panna ratturid ja tõuksidega sõitjad ühele kitsale kõnniteele või panna ratturid sõitma keset sõiduteed. Tallinnast kadusid eelmisel aastal rendirattad. Linn kommunikeeris, et tõukerattad on parem variant liikumiseks. Aga siis võeti kiiresti vastu seadus, et tõuksid võivad sõita ainult kõnniteel.
Looveer: Jah, see on jabur. Ratas peaks olema kõige kiirem liikumisviis kesklinnas. Öelda, et rattur peaks sõitma kõnniteel, tähendab liiklusseaduse mõttes, et ta peaks sõitma jalakäija kiirusel. Viga on sinna seadusesse sisse kirjutatud.