Linnaplaneerija: ratturitega hakkab juhtuma üha rohkem õnnetusi

Jaak-Adam Looveeri sõnul on õnnetuste ärahoidmiseks kaks varianti: ehitada taristut või keelata ratta- ja tõukerattasõit. Foto: Sander Ilvest

Tallinna linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer ütles eile Postimehe otsesaate järel, et kuigi tema endine ülemus, toonane linna peaarhitekt Endrik Mänd sai linnajuhtide kritiseerimise järel sule sappa, tema ennast tagasi ei hoia. Saates ütles ta, et Tallinnas on kvaliteetsete rattateede ehitamiseks puudu nii oskustest kui ka tahtest. Saate teine külaline, sotsiaalmeedias anonüümselt arvutiprogramme kasutades linnaruumis esinevaid puudusi parandav, pseudonüümi @mitte_tallinn taha peituv tallinlane hindas mitmeid linnajuhtide lahendusi ajuvabadeks. Ta osales ka saates anonüümsena, kuna ei soovi avalikult debatis osalemisega kaasnevat kriitikat ja stressi.

Jaak Looveer, kui vaba on teie sõna? Teades, kuidas kultuuriameti juht Aini Härm alluvatele kriitika eest rahanõude edastas – kas räägite seda, mida päriselt mõtlete?

Looveer: Muidugi. Muidu ma siin ei oleks, kui ma ei arvaks, et see saade midagi muudab.

Tahate samuti tänases linnapildis midagi muuta?

Looveer: Tegelikult teeme iga päev selle nimel tööd. Küsimus on mõtteviisis ja ambitsioonis. Ühiskonna mõtteviisis laiemalt. See, mida mitte_tallinn teeb, on ääretult vajalik ja kasulik. See visualiseerib seda ruumi, mis on võimalik, aga kus me veel kaugeltki pole.

Oslos ei juhtunud jalgratturitega eelmisel aastal ühtegi surmaga lõppenud õnnetust. Tallinnas juhtus neid kaks. Miks nii on?

Looveer: Arvan, et neid hakkab veel rohkem juhtuma. Ka tõukeratturitega hakkab rohkem õnnetusi juhtuma. Meil tuleb rohkem rattureid, tõukerattureid, aga taristu seda ei võimalda. Ehk meil on kaks varianti õnnetuste ärahoidmiseks: ehitada taristut või keelata ratta- ja tõukerattasõit.

Mitte_tallinn, mida teha, et õnnetusi ei hakkaks rohkem juhtuma?

Mitte_tallinn: Tuleb erinevad liiklejagrupid üksteisest eraldada. Täiesti ajuvaba on panna ratturid ja tõuksidega sõitjad ühele kitsale kõnniteele või panna ratturid sõitma keset sõiduteed. Tallinnast kadusid eelmisel aastal rendirattad. Linn kommunikeeris, et tõukerattad on parem variant liikumiseks. Aga siis võeti kiiresti vastu seadus, et tõuksid võivad sõita ainult kõnniteel.

Looveer: Jah, see on jabur. Ratas peaks olema kõige kiirem liikumisviis kesklinnas. Öelda, et rattur peaks sõitma kõnniteel, tähendab liiklusseaduse mõttes, et ta peaks sõitma jalakäija kiirusel. Viga on sinna seadusesse sisse kirjutatud.

Meil on kaks varianti õnnetuste ärahoidmiseks: ehitada taristut või keelata ratta- ja tõukeratta sõit.

Tallinna linnaplaneerija Jaak-Adam Loover

Miks te midagi ette ei võta?

Looveer: Teeme ka häid asju, aga praegu pole taristud tehtud lähtuvalt rattaliiklusest. Need on tehtud tulenevalt teede või torude ehituse vajadusest. Selleks et tegelikku muutust näha, oleks vaja eraldi eelarverida 200 miljoni euroga rattateedele.

Mitte_tallinn: Ma vaidlen vastu. Kindlasti pole 200 miljonit eurot see küsimus. Ma rääkisin Läti rattaentusiastiga, kes tõi näite Riiast, kus äärelinna ehitati poolekilomeetrine viadukt. Kui palju saaks rattateid ehitada selle eest? 30 kilomeetrit. Väga-väga paljudel tänavatel saaks teha ilma suuremate investeeringuteta turvalised rattateed, aga linn keeldub neid tegemast.

Kelle taha asi linnas jääb?

Looveer: Küsimus ongi linnavalitsuse struktuuris – sellist ametit nagu transpordiamet ei tohiks olla. Kui keegi on pandud vastutama ainult autode eest, siis kõik lahendused tehakse autodest lähtuvalt. Ja palju lihtsam on liiklusohutust tagada, kui rattureid ja jalakäijaid pole. Otsustusjõud on täna seal.

Mitte_tallinn, mõni päev tagasi avaldas linnapea ajaleheveergudel arvamust, mille kohaselt on Tallinn väga roheline linn. Mida sealt välja lugesite?

Mitte_​tallinn: Sisu oli see, et rohelisema linnaruumi tagamiseks tuleks autode läbilaskvust suurendada. See on täielik jama. Mina absoluutselt ei jaga seisukohta, et see linnavõim võiks muuta midagi paremaks. Meie elanikena ei peaks ootama, millal linnavõim lõpuks asjast aru saab. Need lahendused, mida praegu teeme, ei peaks olema inimestele, kes praegu sõidavad. Uued lahendused peavad tooma uusi inimesi rattaga sõitma.

Rattaentusiast ja arhitekt Tõnis Savi tõi eilses Postimehes välja, et nõuetest mille järgi peaks rattateid ehitama, ei peeta kinni.

Looveer: Temaga peab nõustuma. Ju jääb siin asi oskuste taha. Ja linnasüsteem pole kohanenud sellega, et häid rattateid ja tänavalahendusi teha.

Ei osata teha rattateid vähemalt üks meeter ja seitsekümmend sentimeetrit laiaks, nii nagu nõutakse?

Looveer: Jabur, eks? Ma ei tahaks visata kivi projekteerijate kapsaaeda, aga tihtipeale on nõuded isegi projektis kirjas, aga välja tuleb nii nagu ikka.

Äkki on teie ootused liiga kõrged, äkki me ei saa ennast võrrelda Amsterdami või Kopenhaageniga, kus jalgrattakultuur on aastakümneid vana?

Mitte_tallinn: Olen üha rohkem hakanud tooma näiteid Vilniusest ja Riiast. Riias vahetus võim ja nüüd on linnaruumi aktivistele antud palju vabadust kaasa rääkida. Ja Vilniuses on linna enda initsiatiiv arendada Hollandi stiilis eraldatud rattateid. Seal antakse isegi tasuta elektriratas auto vastu.

Looveer: Eestis ei saada veel aru, et rattateede ehitamine pole lihtsalt ratturitele sõiduvõimaluse pakkumine. Ei saada aru, et rattateede ehitamine ongi päris lahendus. Et see ongi üks linna liikuvuse lahendamise võimalusi.