Kui avada vaidlus piiride kulgemise üle, siis võidakse jäädagi vaidlema ja sõdima. Mis puudutab ajaloolist õiglust, siis iga rahvas kaldub selliseid asju analüüsima just oma ajaloo mätta otsast, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.
Taas kord tekib küsimus: kui Mägi-Karabahhiga on rahvusvahelis-õiguslikult kõik nii selge, kui see Aserbaidžaani seisukohast on, siis miks ei hääletanud rohkem riike ÜRO Peaassamblee resolutsiooni poolt? Kui Aserbaidžaani seisukohast on kõik rahvusvahelise õiguse mõttes üheselt mõistetav, siis miks on ÜRO organid selle riigi huvide kaitsel olnud suhteliselt leiged?