Autoga läbi pandeemia Ühendriikide

Suure kanjoni osariik Arizona – naftaosariikides hübriidautoga sõita on päris kohatu tunne. Foto: Maria Juur

Autoreis läbi Ameerika Ühendriikide pole mitte niisama autosõit punktist A punkti B, vaid riitus ja rituaal, millest on kirjutatud raamatuid, vändatud filme ja loodud muusikat. Lõputu tee müüdiga on tuttavad kõik, ka need, kes ei ole Ameerikasse jõudnud. Oktoobri keskpaigas New Jerseyst California poole teele asudes värisen ootusest. Ees seisab minu ja abikaasa neljas seesugune sõit: 3000 miili ehk umbes 4900 kilomeetrit maanteed, koroonameetmeid, rämpstoitu ja üllatusi.

Meid viis juuni hakul idarannikule soov Los Angelese suurlinnamöllust ja koroonariskist pageda. Abikaasa Nicholase sünnikodu asub New Jersey maapiirkonnas kaheksasaja elanikuga rohelises linnakeses. Saatuse iroonia seisneb aga selles, et sain koroonaviiruse paar päeva enne planeeritud tagasireisi oma ämmalt. Kaunis vananaistesuvi lõpeb isolatsioonis ning hirmuga, et oleme Los Angelesse sõitmiseks liiga haiged või väsinud. Guugeldan õuduslugusid postviraalsest sündroomist ja loen karantiini lõpuni jäänud päevi. Kui kiiruga ümber planeeritud tagasireisi esimesel päeval tunneme nii mina kui ka abikaasa end suurepäraselt, jääb üle vaid koroonajumalaid tänada.

Reisi algusjärgu eesmärk on jõuda kantrimuusika Mekasse, Tennessee osariiki Nashville’i läbi Delaware’i, Marylandi ja Virginia. Virginiasse, st lõunaosariikidesse jõudes märkan kahte asja: imeilusaid sügismaastikke ning hiigelsuuri Donald Trumpi toetavaid plakateid. Plakateid on lausa nii massiliselt, et pean endale meelde tuletama, kuidas 2016. aastal ennustasid kõik arvamusküsitlused Hillary Clintoni võitu, aga läks hoopis teisiti. Naerma ajab üksik Bidenit «toetav» plakat kirjaga «Settle for Biden!» («Lepi Bideniga!»).