Neli aastat Ratase Keskerakonda: kas ja kui palju läbipaistvam ning jätkusuutlikum?

Jüri Ratas Kadriorgu suundumas. Pilt on illustartivne. Foto: Mihkel Maripuu

Täpselt neli aastat tagasi, 5. novembril 2016 Edgar Savisaare valitsemisajale Keskerakonnas punkti pannud Jüri Ratasest on nüüd saanud staažilt kolmas Eesti peaminister. Kas ja kuidas on tal aga õnnestunud Savisaare pärandatud püssirohutünn ehk majanduslik kaos ning erakonnasisesed konfliktid lahendada? Ja kuidas on sellele kõigele reageerinud valijaskond?

Alustame kõige intriigirohkemast küsimusest. Nii enne legendaarset Paides peetud kongressi kui ka pärast seda tõotas Ratas jätta kurikuulsa maigu omandanud Keskerakonna rahaasjade ajamise stiili selja taha ning seada fookuse läbipaistvusele ja jätkusuutlikkusele.

Majanduslik krahh? Keskerakondlaste sõnul pigem mitte

Milline on olukord neli aastat hiljem? Suvine erakonna majandusaasta aruanne oli pehmelt öeldes dramaatiline ning leidis, et on märkimisväärne kahtlus «erakonna suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana».

«Sellise pärandiga, mille Jüri sai... Ja arvestades ka seda, et vahepeal olid mõned valimised, siis saavutada normaalne stabiilsus oli mission impossible (võimatu missioon – toim),» tunnistab Yana Toom. Auk, kust erakond pidi välja ronima, oli väga sügav. Auku süvendasid Toomi sõnul ulmelised arved, millega Keskerakond veel paar aastat tagasi ei osanud arvestadagi. «See on hoopis teine olukord kui see, mil Jüri kandideeris.»