Tõusku riigi etteotsa taas Trump või hoopis Biden, USA jätkab rahvusvahelise kaubanduse ja sanktsioonide pruukimist relvana oma poliitiliste sihtide saavutamiseks või Ameerika ettevõtetele eeliste hankimiseks – ja Hiina on vastselt alustanud majandusliku väljapressimise varal oma üleilmse domineerimise edendamist. USA sanktsioonid, mis olid kunagi suunatud terroristide või «paariariikide» võimuesindajate pihta, on nüüd võtnud sihikule Euroopa ettevõtted ja riigiametnikud.
Võtame näiteks linnapea Frank Krachti. Ta poleks eales osanud oodata, et teda koheldakse terroristi või diktaatorina. Vähemasti mitte poliitilise ameti pidamise eest Saksamaa Sassnitzi rannikulinnas või sealse sadama eest vastutamise tõttu. Nüüd seisab ta silmitsi USA Kongressi parteiüleste sanktsioonidega, kus seistakse sidemete süvendamise vastu Venemaaga ja Euroopa väidetava sõltuvuse suurenemise vastu Venemaast Nord Stream 2 projekti tõttu. Sama ootab ees kohalikke ettevõtteid, kui nad jätkavad koostööd Saksamaa-Venemaa torujuhtme rajamisel. Projektist tugevasti sõltuv Sassnitzi sadam ei pruugi selliseid rajutuuli üle elada.