KESKKOND ⟩ Peep Männil huntide ohjamise keerulisest kunstist

  • Keskkonnaamet määras huntide küttimise esmaseks limiidiks 140 isendit
  • Küttimisel on oluline keskenduda probleemsetele hundikarjadele
  • Huntide arvukuse hinnangud ei kehti kogu aasta lõikes
Karjas kulgedes on hundid julgemad kui üksinda liikudes, kuid täie tervise juures olevad isendid inimest üldjuhul ei ründa. FOTO: Michal Martinek

Pärast seda, kui keskkonnaamet kehtestas selletalviseks huntide küttimise limiidiks 140 isendit, on keskkonnaagentuuri peaspetsialisti Peep Männilit raske tabada. Jahimehed tahaksid, et sute küttimise lube antaks rohkem, loodusesõbrad soovivad, et lastaks vähem hunte.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Möödunud jahihooajal tohtis Eestis küttida 87 hunti. Nendest kütiti 64 hunti. Keskkonnaamet kehtestas 29. oktoobril hundijahiks küttimismahu, mis sel jahihooajal on 140 isendit. Kas polnuks kindlam alustada ettevaatlikumalt ja anda vajaduse korral lisalube?

Keskkonnaagentuur tegi tõepoolest keskkonnaametile sellise ettepaneku. Varasematel aastatel oleme esmase küttimisarvu andnud ettevaatlikumalt ja hiljem oleme vajaduse korral teinud ettepanekuid anda lisalube, et arvukus n-ö planeeritud vahemikku viia. See vahemik on ette antud suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavaga määratud ning selleks on 15–25 pesakonda, ehk keskmiselt 20 pesakonda. Märkusena olgu öeldud, et 20 hundi pesakonda tähendaks, et hundi koguarvukus sügisel jahihooaja-eelselt oleks umbes 200. Viimastel aastatel on pesakondi olnud üle selle keskmise – eelmisel aastal oli näiteks meie teada 25, ja see on piiripealne arv.

Olen nii internetifoorumites kui ka ajakirjanduses kohanud päris tihti väiteid, et hundiuurijad ei tea asjade tegelikku seisu ja hunte on poole rohkem, kui väidab keskkonnaagentuur. Näiteks 15. septembril kirjutas Lääne Elu: «Eestis on jahimeeste hinnangul paarsada hunti, ulukiseirajad aga väidavad, et rahvusloomaks kuulutatud murdjaid on metsades poole vähem – veidi üle saja.» Kui sageli püütakse kohapeal näidata probleemi tegelikust suuremana?

Huntide arvukuse hinnanguid vaadates tuleb alati aru saada, millisel hetkel see hinnang on antud. Me ei saa anda huntide arvukuse hinnanguid jooksvalt, vaid teatud hetkel seiretulemusi kokku võttes. On ju selge, et kevadeks, kui hundijaht peetud, on hunte ligi poole vähem, kui neid oli kuus kuud tagasi. Huntide pesakonnad on suured ja kui noori kutsikaid ka üksjagu sureb, on neid järgmiseks sügiseks tavaliselt ikka jälle poole rohkem.

Sageli tekivadki need nn eriarvamused sellest, et räägitakse erinevatest aegadest. Või siis sellest, et keskkonnaagentuuri avaldatud ulukiseire aruannetes toodud andmed peegeldavad huntide arvukuse hinnangut eelmisel sügisel. Jahimeeste-poolne arvukuse ülehinnang võib tekkida ka sellest, kui ei arvestata piisavalt hundi liikuvusega ning sellega, et kari sageli väiksemate gruppidena ringi liigub.

05.11.2020 07.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto