Maapealse Päikese kokkupanek on alanud

Paika pandud krüostaadi alus. FOTO: ITER

Tavapäraste, nn raskete tuumade lõhestamisel põhinevate tuumajaamade kõrval on aastakümneid olnud unistuseks võimalus luua energiat ka kergete tuumade liitmise ehk tuumafusiooni teel, nagu toimub näiteks Päikeses. Kuigi tuumasünteesi reaktoreid leidub maailmas mitmeid, ei ole neist seni ükski suutnud saavutada reaktsiooni, mis toodaks rohkem energiat, kui kulub selle käivitamiseks. Lõuna-Prantsusmaal asuv hiiglaslik eksperimentaalreaktor on üks lootus tootlikkuse piir ületada.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

ITERi (International Thermonuc­lear Experimental Reactor, rahvusvaheline termotuuma katsereaktor – toim) projekti on seni saatnud hulk tagasilööke, mistõttu on teravkeeled selle valmimise tähtaja pideva edasilükkumise kallal ka üksjagu ilkuda saanud. Levinud nali on, et fusioon­energia on alati 30 aasta kaugusel. Juuli lõpus teatas ITER siiski, et hiigelmasina kokkupanek on ametlikult alanud. Esimese eksperimendi, ITERi-rahva keeles esimese plasmani loodab katsereaktor nüüd jõuda 2025. aastaks. See tähendab, et juba kümnendi lõpuks võib inimkond saada selguse, kas fusioon­energia on realistlik või ei.

06.11.2020 09.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto