Mamma oli 59-aastaseks elanud Arnhemi loomaaia šimpans, kes lahkus meie seast 2016. aasta aprillis. Raamatu pealkirja jõudis see tänu videole, mis kõneleb sellest, kuidas koloonia rajanud professor Jan van Hooff jätab hüvasti matriarh Mammaga, keda ta tundis kogu tema elu. See ütleb midagi meie kui inimeste kohta, kuna seda liigutavat stseeni on internetis vaadatud üle 11 miljoni korra.
Neile, kes pole Frans de Waalist midagi kuulnud, olgu öeldud, et tegu on Hollandis sündinud ja praegu USA Emory ülikooli professorina tegutseva, maailma ühe kõige tuntuma primatoloogiga. Kõigile neile, kes peavad William Donald Hamiltoni (1936–2000) tänapäeva Darwiniks, nagu ta ka ise arvas, on Frans de Waal suur pettumus. Hamiltoni ideed tegi kuulsaks tema buldog Richard Dawkins, kelle «Isekas geen» on tõlgitud ka eesti keelde (2014).
Hamiltoni leiutatud kaasuva kohasuse (inclusive fitness) mõte on selles, et üks organism käitub oma liigikaaslase suhtes hoolivalt ja ohverdavalt ainult siis, kui see on kasulik tema geenide levikule. Nagu kirjutas üks bioloog, on ta valmis oma elu ohverdama kahe venna ja kaheksa nõbu eest, kuna sellest võidaksid tema geenid. Frans de Waal on pühendanud suure osa oma elust isetu käitumise uurimisele, kus pole mängus iseka geeni huvisid. Esmalt näitas ta, et šimpansitel ei tõuse tingimata esikohale füüsiliselt kõige tugevam alfaisane, vaid kõige osavam poliitik, kes oskab luua koalitsioone ja on teiste vastu kena.
