Mida ütleb Mamma viimane kallistus meie kohta?

Frans de Waal, «Mamma viimane kallistus. Loomade emotsioonid ja mida me neist enda kohta teada saame». FOTO: Raamat

Mamma oli 59-aastaseks elanud Arnhemi loomaaia šimpans, kes lahkus meie seast 2016. aasta aprillis. Raamatu pealkirja jõudis see tänu videole, mis kõneleb sellest, kuidas koloonia rajanud professor Jan van Hooff jätab hüvasti matriarh Mammaga, keda ta tundis kogu tema elu. See ütleb midagi meie kui inimeste kohta, kuna seda liigutavat stseeni on internetis vaadatud üle 11 miljoni korra.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Neile, kes pole Frans de Waalist midagi kuulnud, ­olgu öeldud, et tegu on ­Hollandis sündinud ja praegu USA Emory ülikooli professorina ­tegutseva, maailma ühe kõige ­tuntuma primatoloogiga. Kõigile ­neile, kes peavad William Donald ­Hamiltoni (1936–2000) ­tänapäeva Darwiniks, nagu ta ka ise ­arvas, on Frans de Waal suur pettumus. Hamiltoni ideed tegi kuulsaks tema buldog Richard Dawkins, kelle «Isekas geen» on tõlgitud ka eesti keelde (2014).

Hamiltoni leiutatud ­kaasuva kohasuse (inclusive fitness) mõte on selles, et üks organism käitub oma liigikaaslase ­suhtes hoolivalt ja ohverdavalt ainult siis, kui see on kasulik tema geenide levikule. Nagu kirjutas üks bioloog, on ta valmis oma elu ohverdama kahe venna ja kaheksa nõbu eest, kuna sellest võidaksid tema geenid. Frans de Waal on pühendanud suure osa oma elust isetu käitumise uurimisele, kus pole mängus iseka geeni huvisid. Esmalt näitas ta, et šimpansitel ei tõuse tingimata esikohale füüsiliselt ­kõige tugevam alfaisane, vaid kõige osavam poliitik, kes oskab luua koalitsioone ja on teiste vastu kena.

Paljud uurijad arvavad, et meie emotsioonid pärinevad kultuurist. Kuna šimpansitel ja teistel esikloomadel ­kultuuri ei ole või pole seda piisavalt, ­pole nad võimelised tundma ­rõõmu, kadedust, häbi ja teisi tundeid, mis meie olemise elamisväärseks teevad. Frans de Waal aga esitab Mamma viimase kallistuse näol peaaegu ümberlükkamatu tõendi sellise väite ekslikkusest. Tõepoolest, kui hääbuval Mammal pole enam jõudu süüa ja juua, jätkub tal seda ometi vana sõbra Jan van Hooffi rõõmsaks äratundmiseks ja kallistamiseks.

06.11.2020 09.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto