Anneli Kaasa: kas maailma kultuurid muutuvad järjest sarnasemaks?

Anneli Kaasa FOTO: Erakogu

Viimastel aastakümnetel on reisimisvõimalused märkimisväärselt avardunud ja see on kindlasti lubanud avastada huvitavaid kultuurilisi erinevusi. Viimastel kuudel on reisid küll pigem ära jäänud, kuid oleme saanud jälgida, kuidas eri kultuurid viirusega toime tulevad, kirjutab Tartu Ülikooli majandusteaduslike sotsiaal- ja kultuuriuuringute professor Anneli Kaasa. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Palju on räägitud üleilmastumisest, kultuuride kokkusulandumisest ja ehk isegi ühe ülemaailmse kultuuri väljakujunemise võimalusest. Tihedamad kontaktid eri kultuuride vahel tähendavad kindlasti maailmapildi avardumist. Üksteiselt võetakse üle kombeid ja toidukultuuri elemente, üle maailma vaadatakse samu filme ja kuulatakse sama muusikat. Kas ja kuivõrd aga muudab üleilmastumine sügavamaid arusaamu sellest, mis on õige või vale, mis on elus tähtis ja mille poole püüelda?

Mitmekesisus, mida kogetakse kontaktis teiste kultuuridega, võib olla silmi avav ja isegi mõttemaailma muutev. Siiski, kogetu ei pruugi ju alati meeldida. Nii võib juhtuda, et asutakse endale omast kiivalt kaitsma ja mõnikord isegi oma väärtusi teistele peale suruma.

Seepärast on huvitav uurida, kas ja millises suunas kultuurid muutuvad ning kas eri riikides valitsevad väärtused lähenevad üksteisele või hoopis kaugenevad. Kultuuri kui väärtuste, tõekspidamiste ja hoiakute mustrit, mis eristab ühte ühiskonda teisest, kirjeldatakse sageli dimensioonide ehk skaalade abil. Seejuures on mingil määral valiku küsimus, kuidas üksikud väärtused dimensioonideks siduda ehk kuhu joonistada olulised teljed väärtusruumis ning kuidas neid nimetada. On täiesti võimalik, et see, kuidas väärtused ja hoiakud dimensioonideks rühmituvad, ajas mõnevõrra muutub. Seepärast võib muutuste selgitamisel mõistlikuks osutuda hoopis konkreetsete väärtuste ja hoiakute uurimine, mida saab hiljem erinevate kultuuridimensioonidega seostada.

Mitmekesisus, mida kogetakse kontaktis teiste kultuuridega, võib olla silmi avav ja isegi mõttemaailma muutev.

13

Hiljuti avaldatud uuring (Kaasa ja Minkov, 2020) just seda tegigi, võttes vaatluse alla kolm küsimuste plokki maailma väärtuste uuringust (World Values Survey): väärtused ja omadused, mida peetakse vajalikuks õpetada lastele, isiklikud väärtused ning moraalsed arusaamad erinevate käitumisviiside aktsepteeritavusest. Kui tavaliselt kipuvad uuringutes rohkem esindatud olema majanduslikult arenenumad riigid ning näiteks Aafrika või Lõuna-Ameerika pole kuigi hästi kaetud, siis siin oli eraldi eesmärk kaasata tasakaalustatult võimalikult palju eri maailmajagusid ning kultuuripiirkondi. Neil tingimustel oli võimalik võrrelda andmeid kahest küsitluslainest: 1995–1998 ja 2010–2014.

06.11.2020 09.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto