P, 29.01.2023

Juhtkiri ⟩ Biden ulatab käe

Postimees
Biden ulatab käe
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Joe Biden.
Joe Biden. Foto: Biden Campaign via CNP /MediaPunch/RS/MPI/Capital Pictures
  • Joe Bidenil seisab ees raske ülesanne ehitada sildu lõhestunud ühiskonnas
  • Tulevane president peab senatis arvestama vabariiklaste arvamusega
  • EKRE liidrite seisukohad õõnestavad Eesti julgeolekut

Joe Bidenil seisab ees keeruline väljakutse: ehitada üles sildu lõhestunud Ameerika ühiskonnas ning taastada normaalsed ja austusel põhinevad suhted oma peamiste liitlastega ajal, mil nii mõnedki pettunud pole veel valmis ühisosa otsima.

Kui Donald Trumpist neli aastat tagasi Ameerika Ühendriikide president sai, mõjus see paljudele demokraatlikele riikidele maailmas šokina. Toona ei olnud küsimus selles, kas teha koostööd riigipeaga, kelle ameeriklased endale vabadel ja ausatel valimistel valinud olid, vaid pigem kardeti ettearvamatuid tagajärgi, mida Trumpi agressiivne, halvustav ja demokraatiat mõnitav poliitika endaga kaasa toob.

Selle poolest on Joe Biden oma eelkäija täielik vastand. Ka valimistejärgses võidukõnes lubas ta keskenduda ameeriklaste taasühendamisele ja lõpetada niigi palju kannatama pidanud riigi demoniseerimine.

Sildade taasehitamine ja lepituse otsimine paistab olevat ainuke võimalus praeguseks kogunenud pingeid maandada. Kindlasti ei saa see ülesanne Bidenile kerge olema, sest väga paljud ameeriklased andsid siiski heakskiidu poliitikale ja ellusuhtumisele, mida esindas nende arvates Trump.

Samas on uuel presidendil raskusi uute ideede läbisurumisega. Otsuste vastuvõtmist raskendab asjaolu, et senatis jäi ülekaal siiski vabariiklastele.

Keskpõrandale kokkutulemise poliitika ei pruugi kaasa tuua suuri uuendusi ja reforme, kuid see on vajalik selleks, et koos edasi minna.

Nii ei jää vastsel presidendil muud üle, kui võtta õppust oma ametikaaslastelt, kes on pidanud riiki juhtima samalaadses olukorras. See tähendab, et demokraadid peavad vastaspoolele oma maailmavaadet tublisti lähemale tooma, millele viitab ka konservatiivsete vaadetaga professor Tom Nichols tänase Postimehe arvamusloos. Keskpõrandale kokkutulemise poliitika ei pruugi kaasa tuua suuri uuendusi ja reforme, kuid see on vajalik selleks, et koos edasi minna.

Leppimine saab toimuda alles siis, kui mõlema presidendikandidaadi valijad seda sisimas soovivad. Kahtlemata muudab leppimispüüdluse keeruliseks see, kui pettunud valijate hulgas leidub neid, kes seavad kahtluse alla valimiste usaldusväärsuse. Üks asi on kuulda selliseid mõtteid Trumpi advokaadilt, teine aga Eesti Vabariigi ministrite huulilt, kes on asunud lõhkuma usalduslikke suhteid sõjaliselt võimsaima riigiga, kes mängib Eesti julgeoleku tagamise seisukohalt võtmerolli.

Ei tohi unustada, et Eesti julgeolek põhineb meie enda kaitsevõimel ja liitlassuhetel. Head suhted Ameerika Ühendriikidega on meile eluliselt tähtsad. Donald Trumpi välispoliitika lõi juba kiilu suhetesse Saksamaa Liiduvabariigiga, kes on olnud aastakümneid usaldusväärne liitlane ja kindel tugipunkt USA välispoliitika elluviimisel Aafrikas ja Lähis-Idas. On äärmiselt kohatu, kui laseme äärmuslike vaadetega EKRE poliitikutel rikkuda ära julgeolekuarhitektuuri, mida Eesti on ehitanud taasiseseisvumisest alates.

Joe Biden on ulatanud leppimiseks käe nii ameeriklastele kui ka kaugematele sõpradele teisel pool ookeani. Tegemist on erakordse võimalusega otsida lahendust polariseerunud ühiskonnale ning tagada Eesti julgeolekule veelgi suurem kindlus, mida ei saa rumala räuskamisega ära rikkuda.

Märksõnad
Tagasi üles