REGIONAALARENG ⟩ Regionaalpoliitika – see on edukad ettevõtted ja head töökohad

Peipsi järve ja Lämmijärve kohtumispaigas asuv Piirissaar kuulub halduslikult hoopiski Tartu valda. FOTO: Margus Ansu

Alates 2016. aasta veebruarist kuni 2017. aasta aprillini koostati tollaste maavanemate algatusel projekt «Meetmed regionaalsete töökohtade loomiseks» (RegPol112). 2017. aasta kevadel riigikogu maaelu komisjonile esitletud analüüsi raames uuriti teiste riikide regionaalsete töökohtade loomise meetmeid, võrreldi neid Eestis lähikümnenditel tehtuga ning esitati täiendavad ettevõtlusmeetmete ettepanekud. Üks tähtsam idee oli toetuste andmise pööramine taotlemise/kulutustepõhiselt programmi/tulemustepõhiseks. Seda e-riigi võimalusi arvestades senisest suuresti lihtsustatud moel. Projekti raames välja pakutud meetmed olid suunatud väljaspool Harjumaad investeeringute kasvatamisele ning uute töökohtade loomisele väärindamaks tublisti rohkem seni paljuski toorme ja madala lisandväärtusega toodetena välja veetavaid bioressursse ja loodusvarasid, aga ka tõstmaks meie tööstussektori investeeringuid ja konkurentsivõimet laiemalt.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

1980. aastatel Eestis maaelanikkond kasvas, sest investeeriti rohkelt. Kas see oli sel ajal ametlik Nõukogude Liidu ideoloogia, vabariigi initsiatiiv või kohaliku lobby-töö tulemus?

Ants Leemets: Nõukogude aja eeliseks oli tohutu turg ja sellega seotud tootmine maal. Kui tekitame uuesti sama suure turu, siis hakatakse ka maal hästi elama. Kas sa suudad töökohti luua või mitte? Eesti Vabariigi taastulekuga toimus üsna rikka Väike-Maarja kolhoosi allakäik. Nii kui turg ära kukkus, oli ka kõik. Ega küsimus ei olnud selles, et keegi oleks tahtnud midagi ära lõpetada. Muudatused olid paratamatud.

Jaak Kliimask: Jah, statistika toetab seda. Palkade poolest oli maakondadest kõige paremal järjel Hiiumaa oma kalandusega. Erisused ei olnud üldse suured. Olid mõned tipud, nagu Järvamaa ja Hiiumaa. Maal oli parem kui linnas, aga suuresti tingis selle ebaefektiivne majandamine.

Tarmo Mänd: Kui 1980. aastate keskpaigas oli Hiiumaal alla 8000 elaniku, siis 1994. aastaks oli rahvastik kasvanud üle 12 500. Päris hea tulemus. Tollest perioodist ma ei suuda küll ametlikku regionaalpoliitikat meenutada. Eelis oli neil, kel olid head tutvused või kes olid ressurssidele lähemal. 1980. aastatel alustasime selektiivset töökohtade loomist ja infrastruktuuri ehitamist. Sellega saime inimesi juurde. Mõtlesime mandrirahvale, et nad saaks peredega Hiiumaale tulla.

09.11.2020 11.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto