Tulevikutoit ⟩ Liha asuvad toidulaualt välja sööma putukad ja vetikad

Katseklaasiliha ehk kultiveeritud liha tootmiseks on vaja võtta loomalt lihaskoe rakud, istutada need kollageenist maatriksile ning viia toitelahusesse. FOTO: Shutterstock

Ajal, mil enamiku inimeste meeli on vallanud koroonaepideemia, ei tohi unustada ka kliimasoojenemisega seotud ohte. Maailma Looduse Fondi (The World Wide Fund for Nature, WWF) ja Oxfordi ülikooli teadlased vaatasid hiljuti läbi 75 maa riiklikud toitumissoovitused ja leidsid, et enamik neist ei ole piisavad kliimamuutuste ja loodusliku vaesumise peatamiseks. WWFi andmetel põhjustab toidu tootmine 25–30 protsenti kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkogusest ja see on bioloogilise mitmekesisuse vähenemise suurim põhjus.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Rikastes riikides tuleb loomse päritoluga toodete ületarbimist tublisti vähendada, suurendades samal ajal köögiviljade kasutamist.

Põhjamaades on alustatud toitumissoovituste uuendamist, mis peaksid valmima 2022. aastal, ja nende eesmärk on paremini arvestada keskkonnasäästlikkuse ja bioloogilise mitmekesisusega. Sama töö ootab ees ka Eestit.

Soome WWFi esindaja Mari Kaistineni arvates võiks süüa punast liha ja lihatooteid vaid kord nädalas 100 grammi. Praegu soovitatakse Soomes piirduda 500 grammi termiliselt töödeldud punase liha ja lihatoodetega nädalas.

Eesti toitumissoovitustes on liha, sealjuures punase liha soovitus tagasihoidlik: 2000 kilokalori toiduenergia juures peaks piirduma päevas keskmiselt 1,5 portsjoni lihaga (1 portsjon on 35 grammi) ehk 10 portsjoniga nädalas, millest punast liha võiks olla maksimaalselt 4 portsjonit nädalas (ca 140 grammi).

In vitro ehk katseklaasiliha

Katseklaasiliha ehk kultiveeritud liha tootmiseks on vaja võtta loomalt lihaskoe rakud, istutada need kollageenist maatriksile ning viia toitelahusesse. 1931. aastal lausus Winston Churchill: «Viiekümne aasta pärast kaob absurdsus kasvatada tervet kana, kui tahame süüa vaid rinnafileed või tiiba, kuna siis osatakse kasvatada neid eraldi.» Nii kiiresti ei ole see toimunud. In vitro liha arendamine oli NASA idee, kes püüdis leida toitu astronautidele pikkadeks kosmosereisideks. 1995. aastal kiitis tehnoloogia heaks USA toidu- ja ravimiamet (FDA).

Kultiveeritud liha tootmist uurivad ka paljude teiste riikide teadlased. 2009. aastal teatasid Hollandi teadlased, et on loonud in vitro sealiha. 2013. aasta augustis söödi esimene in vitro lihast burger Londoni konverentsil. Selle hind oli 332 000 dollarit, kuid teadlased on sellise lihatootmise viisi suhtes optimistlikud ja arvatakse, et kultuurlihaburgeri valmistamise hind peaks 2021. aastaks langema 10 dollarini.

09.11.2020 11.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto