R, 9.12.2022

Metsamehe argipäev: märjad kummikud ja mudane auto

Merly Raudla
Metsamehe argipäev: märjad kummikud ja mudane auto
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rakvere metsaühistu metsa­konsulendil Meelis Matkamäel on kummikud põhivarustuses. Pärast raiet silutakse maapind ja uued puud saavad ­kasvama hakata.
Rakvere metsaühistu metsa­konsulendil Meelis Matkamäel on kummikud põhivarustuses. Pärast raiet silutakse maapind ja uued puud saavad ­kasvama hakata. Foto: Merly Raudla

Rakvere metsaühistu juhatuse esimees ja metsakonsulent Meelis Matkamäe tunneb Lääne-Virumaa metsi peaaegu sama hästi kui oma viit sõrme. Oma ameti tõttu on ta tutvunud igasuguste metsakinnistutega ning leiab üles ka kõige raskemini ligipääsetava metsatuka. Seda isegi juhul, kui levi ei ole, GPS näitab aiateibaid ja teed saab küsida vaid metskitselt.

Metsakonsulendi töö tundub kui unistus: iga päev saab liikuda palju värskes õhus ning kui juba mitu komplekti riideid on läbimärjaks ja mudaseks tehtud ning põdrakärbsed välja raputatud, võib pageda kontorilaua taha ja teha paberitööd. Metsas käimist ja kontoris toimetamist on selles ametis Matkamäe hinnangul umbes pooleks.

Ühel oktoobrilõpu argipäeval vaataski Matkamäe kontoris metsaportaalist paari kinnistu asukohad üle ja hakkasime metsa poole liikuma. „Kas kummikud on kaasas?” kontrollis ta igaks juhuks üle.

Esimene peatus oli Väike-Maarja külje all. Matkamäe vaatas üle, kuidas Rakvere metsaühistult tellitud hooldusraie sujub. Metsaomanik soovis kidurad ja soovimatud puud välja lõigata, et kuused ja kased saaksid ilusti suurteks ja sirgeteks puudeks kasvada.

Väärt mets ei kasva omapead

Õppinud metsamees teab, et korralik mets ei kasva omapead. Kui lasta puudel omatahtsi võimuvõitlust pidada ja areneda, laiub selles kohas peagi võpsik. Sarapuu, remmelgas ja lepp haaravad Viru- ja Järvamaa aladel võimust ja kohisevast kaasikust või kõrguvast kuusikust võib vaid unistada.

Ise kasvama läinud kuusik on tihe ja puud peenikesed.
Ise kasvama läinud kuusik on tihe ja puud peenikesed. Foto: 6 × Merly Raudla

Iga terve mets vajab omaniku abikätt ja sekkumist. Liiga tihedasti ja valgusenäljas kasvavad puud on peened ja nõrgad. Kuuse- ja männihakatised jäävad kergesti salakavala sarapuu varju ning hakkavad kiratsema. Pealegi on väga ebatõenäoline, et padrikus maapinnale langev kuuseseeme idanema hakkab. Isegi kui ta suudab nina mullast välja pista, võib ta aastateks ja aastateks beebimõõtu jäädagi. Kõige parem kasvupinnas on puuseemnele must muld.

Südamega metsamees hoiab linde

Metsamehe parem ja vasak käsi harvester ja väljaveotraktor olid selle metsatuka ääres ­uute puude kasvuks väga soodsa pinnase loonud. Paks muda ulatus väljaveoteel põlvini. Pärast tööde lõppu silutakse maapind ära ja uusi puid hakkab mühinal kasvama.

Harvester läks ees, noppis viletsamad puud välja ja väljaveotraktor läks järele, ladus valmis lõigatud puud kasti ja seejärel metsa äärde virna. Kõik ilusti eraldi: raiejäätmed, palgid ja paberipuu. Kuna Eestis valmistatakse kohapeal ka puidugraanuleid, tasub oksadki kokku korjata ja tootmisesse suunata.

Küsimuse peale, mida arvata kevadisest linnupoegade hakkimisest, võdistasid metsamehed vaid õlgu. Matkamäe nentis, et tõepoolest on okaspuudel vaja oksahunnikurisul enne pealelaadimist seista lasta, et okkad maha kukuksid. Suurde tihedasse oksakuhilasse ehitavad linnud päris kiirelt pesad. Metsatööde jaoks kehtib kevaditi pesitsusrahu. Raiejäätmeid ei peaks metsamees regulatsioonide puudumisest hoolimata kevadel laiali lammutama ja purustajasse lükkama. Kui metsamehel süda õigel kohal, lükkab ta purustamise sellesse aega, kui lindudel pojad pesast välja lennanud.

Oskamatu operaator võib metsa rikkuda

Matkamäe tõdes, et harvesteriga võib oskamatu operaator metsa üsna ära rikkuda. Osav mees oskab aga ka peent näputööd teha. Üks peene näputöö tegija, Kaspar Toomingas oligi harvesteri puldis. Ekraan ees ning kummagi käe all hunnik nuppe, toimetas Toomingas metsas kiiresti ja täpselt: lõikas ummikusse kasvanud puu maha, laasis oksad ja tegi parajateks juppideks.

Harvesterioperaatoril on näppude all peaaegu sama palju nuppe kui akordioni­mängijal. Lisaks veel kangid, pedaalid ja ekraan.
Harvesterioperaatoril on näppude all peaaegu sama palju nuppe kui akordioni­mängijal. Lisaks veel kangid, pedaalid ja ekraan. Foto: Merly Raudla

Väljaveotraktori ehk koondaja puldis askeldas Aivar Nork. Ta tõdes, et harvesteri juhil peab silma olema, et terad sõkaldest eraldada. Koondajal tuleb nikerdada, puud kokku korjata ja ära vedada. Nork nikerdas kiiresti ja osavalt. Mõlemad töötavad nii, et kasvama jäävaid puid ei vigastaks. Väga vastutusrikas amet. Kui seda õigesti teha, siis mets tänab ja kasvab hoogsalt.

Väljaveotraktori operaator ­Aivar Nork oskab masinaga puid nagu pliiatseid pundis vastu maad koputades ühele joonele panna.
Väljaveotraktori operaator ­Aivar Nork oskab masinaga puid nagu pliiatseid pundis vastu maad koputades ühele joonele panna. Foto: Merly Raudla

Möödakäija silmale ongi kõige silmahakkavam töö metsalangetus. Eriti lageraie korral kiputakse metsamehi hurjutama ja õpetama. „Enamasti võtavad sõna inimesed, kellel metsa ei ole. Tihti on need linnainimesed,” selgitas Matkamäe ning lisas, et raietöö tekitab asjatundmatutes inimestes pahameelt. Võhikute viha on läinud nii kaugele, et tihtilugu käiakse metsas masinaid lõhkumas ja rüüstamas.

Preagu on Eestis väga palju küpset metsa, mida järjest realiseeritakse. Lageraie on aga tihti kõige otstarbekam viis seda teha. Esiteks saab küpsed puud järjest maha võtta ja kohe pärast seda saab uued puud asemele istutada ning õige hoolduse korral on juba mõne aasta pärast uus noor mets olemas.

Mets nagu park

Metsatööd üle vaadatud, suundus konsulent Matkamäe Kadrina lähedusse metsakinnistut vaatama. Metsaomanik tellis sõltumatu asjatundliku pilgu oma metsa hindama, et siis nõu pidada, mida metsas teha oleks vaja.

Spetsiaalse äpi abil kohale jõudnud, vajusid Matkamäe silmad imestusest suureks. „Sellist asja pole minuga varem juhtunud. Selliseid teid tavaliselt metsas ei ole. „Anna teed märk” on veel puudu,” sõnas peagi kümme aastat Rakvere metsaühistus tegutsev Matkamäe. Elumaja tagant viis metsa korralik lai rada, kus oleks võinud vabalt linnaautoga sõita.

Seekordne metsa hindamine oli konsulendi jaoks nagu jalutuskäik pargis. Oli näha, et metsaomanik on oma vara eest hoolitsenud. Võsa oli lõigatud ja puid juurde istutatud. Ühes tihedas kuusetukas näisid elutsevat nii kuuse-kooreürask kui ka kuuse-juurepess. Küllap metsaomanik ja metsakonsulent üheskoos välja mõtlevad, mida nendega peale hakata.

Päeva viimaseks metsapeatuseks valisime üsna raskesti ligipääsetava koha Kadrinast mõned korrad kiviga Tapa poole visata ja vaatasime, kuidas saab alguse uus kuusemets. 250 kaupa olid kuusetaimed suurtes kottides ja usin neiu lasi labidal käia.

Kuuse­taimedel tuleb enne istutamist enamik juurest maha lõigata. Seda pikka pundart ei annaks ­sirgena maa sisse ­vajutada.
Kuuse­taimedel tuleb enne istutamist enamik juurest maha lõigata. Seda pikka pundart ei annaks ­sirgena maa sisse ­vajutada. Foto: Merly Raudla

Mudase maasturiga tagasi Rakvere poole vurades osutas Matkamäe ühele ja teisele poole teed ja jutustas, millal millised puud kuskile on istutatud ja rõõmustas, kui nägi hästi hooldatud metsa.

Võttis sulid vahele

Metsaomanikel on Matkamäe hinnangul üpris raske vahet teha, mis on metsa müügiga tegelev äriühing ja mis metsaühistu. Tihti helistatakse metsaomanikule ja soovitakse metsa või raieõigust osta. Kord läks Matkamäe huvi pärast selle mänguga kaasa. Ostuhuvilised said loa mets üle vaadata ja pakkumine teha.

Hinna poolest jõuti lõpuks lausa üsna õiglaste numbriteni. Lihtsat teadmatut metsaomanikku mängiv Matkamäe palus vaid, et kui raieloa müüb, siis vanaisa istutatud kaks suurt tamme metsa ääres alles jääksid. Ostja kiitis takka, et nägi uhkeid tammepuid ja need jäävad kindlasti alles. Siis olid sulid paljastatud. Mingeid tammepuid Matkamäel metsa ääres tegelikult ei kasvagi ning ta tunnistas ostuhuvilisele, et kogu kaup jääb katki. Telefonist kostis veel mõningaid õigustusi ja mökitamist ning uuesti pole sellest firmast tagasi helistatud.

Need olukorrad on kahjuks tavalised, kus mõni vähem teadlik metsaomanik on oma vanaisa päranduse võileivahinna eest juba esimese või teise kõne peale maha müünud.

Usalda metsaühistuid

Kust ärimehed metsaomanike kontakti saavad, on Matkamäele teadmata. Ilmselt on nad saanud ligi sellistele andmetele, mis ei tohiks avalikud olla.

Nii mõne hektari suuruse metsa omanik kui ka hulga suuremate metsakinnistute omaja võib julgesti metsaühistutelt sõltumatut nõu küsida kõige kohta, mis metsaga seondub. Metsaomanik võiks ära kasutada riigi tuge, sest riik kompenseerib selle nõu metsaomanikule ja inimesel endal maksta ei tule. Kogenud silm näeb kohe, mida metsa heaks teha oleks vaja.

Matkamäe nentis, et metsakonsulendi töö on üsna paindlik. Vahel ärgitavadki tormised ilmad kontoris paberitööd tegema. Ilusa ilmaga seevastu on lausa lust linn selja taha jätta ja grüünesse põgeneda.

Märksõnad
Tagasi üles