Millal on lumi kõige varem ja hiljem tulnud?

Mõningais paigus on tänavu juba esimene lumi maha tulnud.  FOTO: Dmitri Kotjuh

Mõned kohad on juba esimest sügislund näinud – see oli 19. oktoobril, mida võib pidada üsna tavapäraseks, ehk pisut varasekski. Aga nagu enamasti ikka, esimene lumi sulab. Uut lund ei paista kuskilt, nii et huvitav on mõelda varaseima ja hiliseima esimese lume peale.

Varaseim esimene lumi pärineb hilisest ajast: 2013. a tuli esimene lumi 25. septembril. On kokku lepitud (ilmselt Riigi Ilmateenistuses), et see on rekord. Üldse tagantjärele meenutades oli 2013. a juhtum põnev, sest kui 25. septembril ehk astronoomilise sügise kolmandal päeval hakkas tavalise vihma asemel midagi tahkemat ja valgemat sadama, tekkis elav arutelu sademete üle, mida pole tükk aega olnud. Asi oli selles, mida pidada ikkagi lumeks, sest tahkeid ja mingil määral lumelaadseid sademeliike on päris palju ja neil pole sugugi lihtne vahet teha.

Meenutuseks, mida siis tol kuupäeval, 25. septembril 2013 sadas. Päeval tuli kirjelduste järgi peenrahet (rahe, mille terade läbimõõt jääb alla 0,5 cm), lumekruupe (läbipaistmatud lumekuulid diameetriga 2–5 mm, kerged katki suruda), jää­kruupe (jääterakesed kuni 3 mm läbimõõduga, sarnanevad peenrahega) ja lumevihmasegu. Kella 23 paiku registreeriti Väike-Maarja ilmajaamas pooleteise tunni jooksul juba hooglund. See küll maha ei jäänud, vaid võis paiguti moodustada üksnes lumekirme.

Seega püstitati uus varajase lumesaju rekord, sest eelmine rekord oli 26. septembril 1986, kui Pärnumaal Koodul tuli maha kaks sentimeetrit lund (Kallis, Maaleht, 3.10.2013) ja 27. septembril 1986 Lõuna-Eestis, kui Kääpal sadas maha 10 cm lumekiht.

Aga kuidas on hiliseima esimese lumega sügisel? Mida on sellest teada? Teema tõusis päevakorda 2011. a, kui veel novembri keskpaigas ei olnud lumest jälgegi, kuigi oktoobris sai mõnes ilmajaamas ka lumi kirja – oli oht, et äkki tuleb uus hiliseima esimese lume rekord. Asja hakati uurima. Siiski uue rekordini ei jõutud, sest 21. novembril tuli ikkagi mõni lumekübe.

Veel kord kerkis hiliseima esimese lume teema esile 2014. a novembris, kui Tõraveres avastati järsku, et maa pole sel sügisel veel valgeks saanud – kas tuleb uus rekord? Ilmateenistuses uuriti lumikatte esinemist sügisel ja selgus, et esimest korda on maa kõige hiljem valgeks saanud (andmed alates 2000. a) järgmiselt: 2011. aastal oli maa esimest korda valge 6. detsembril, sellele järgneb 2013. a, kui esimene lumikate tekkis 25. novembril Valgas (lund 1 cm), seejärel 2008. aasta, kui lumi oli maas 17. novembril, samas kui väga soojal ja pikal 2000. a sügisel oli esimene lumi Kirde- ja Kagu-Eestis „juba” 11. novembril, vastu pidas see päev-paar, kuid Tõraveres tekkis esimene lumikate alles 18. detsembril.

Sel korral rekordit oodata pole, sest mõni koht on lund juba näinud. Kuigi praegu on jahedam, läheb vastu uut nädalat uuesti soojemaks, tibab ka vihma. Seega soe ja sombune sügis jätkub.

11.11.2020 13.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto