Lõuna-Korea asub end merel kehtestama

Lõuna-Korea hävituslaevad Sejong ja Yang Manchun, USA Burke’i klassi hävituslaevad USS Wayne E. Meyer, USS Michael Murphy ja USS Stethem, Ticonderoga klassi ristleja USS Lake Champlain ja Nimitz-klassi lennukikandja USS Carl Vinson.  FOTO: HANDOUT/Reuters/Scanpix

Lõuna-Korea plaanib hakata tuleval aastal ehitama oma esimest lennukikandjat, kindlustades nii strateegilist eelist Põhja-Korea rünnaku ja Hiina laienevate ambitsioonide korral.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kuigi Soul vihjas juba läinud aastal, et on lennukikandjast huvitatud, teatas valitsus konkreetsetest ehitusplaanidest ametlikult eelmisel kuul avaldatud 2021.–2025. aasta riiklikus kaitseplaanis.

«30 000-tonnine lennukikandja suudab transportida sõjaväeüksusi, varustust ja materjale ning opereerida hävitajatega, millel on vertikaalse paigaltvõtu ja maandumise võimekus,» teatas kaitseministeerium augustikuises avalduses.

Moodsad hävitajad

Tõenäoliselt täiendab Lõuna-Korea oma tehnikaparki ka Ameerika Ühendriikides toodetud hävituslennukitega F-35B, millel on maailmas ainsana lühipaigaltvõtu ja vertikaalse maandumise võimekus, mis on sobiv väiksemale lennukikandjale.

LPX-II klassi alus saab olema suurim Lõuna-Koreas ehitatud sõjalaev. Kuigi selle kavandatud mõõtmed on vaid kolmandik USA Ford-klassi lennukikandja omadest, piisab sellest, et mahutada kuni 15 hävitajat, kirjutab Popular Mechanics.

Uus lennukikandja oleks kaks korda suurem kui Lõuna-Korea mereväe praegune suurim Dokdo-klassi amfiiblaev, mida kasutatakse vägede ja rasketehnika transportimiseks konflikti korral.

LPX-II tühikaal saab olema 30 000 tonni, täislastis 20–25 protsenti rohkem. Alusele on projekteeritud täispikkuses lennutekk ja kaks lifti lennukite toimetamiseks angaaridest lennutekile.

Aluse valmides ühineb Lõuna-Korea Jaapani ja USAga – riikide klubiga, kellel on paigutatud Vaikse ookeani lääneosasse hävitajatega F-35B varustatud alused. Jaapani või Kollases meres tegutsev LPX-II võib toimetada hävitajaid Põhja-Korea kohale läänest ja idast, laiendades nii Souli lahinguvõimekust kaugemale üle demilitariseeritud tsooni korraldatud operatsioonidest.

Samuti suudavad lennukikandjal paiknevad hävitajad kasutada ära pimetähne vananeva varustusega Põhja-Korea õhutõrjesüsteemis.

11.11.2020 13.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto