JULGEOLEK ⟩ Alexander Lott: kas Eestil on õigus Estoniale sukelduda?

Estonia katastroofist rääkivas uues dokumentaalseriaalis on kaadreid, mille kohaselt on parvlaeva paremas pardas auk, mis on neli meetrit pikk ja 1,2 meetrit lai. FOTO: DPLAY / TT / HANDOUT / EPA / Scanpix

Kui Rootsis ja Soomes kehtestatud Estonia hauarahu seaduste kategoorilisem sõnastus osutub riiklikele uuringutele takistuseks, on piisava poliitilise tahte korral neid võimalik muuta, kirjutab Norra Mereõiguse Keskuse teadur ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lektor Alexander Lott.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Seoses augu avastamisega Estonia laevakeres on Eesti otsustanud korraldada uue ­uuringu laevahuku põhjuste täpsustamiseks. Rootsi lubas uuringu käigus Eestiga tihedat koostööd teha. Samas on Rootsis tekkinud debatt selle üle, kas 1995. aastal sõlmitud hauarahuleping võib osutuda koostööle takistuseks, keelates riiklikud sukeldumised Estonia vraki juurde.

Prokurör Helene Gestrini hinnangul välistab hauarahulepingu alusel Rootsis vastu võetud seadus sukeldumise Estoniale ka riikliku uuringu raames. Siseminister Mikael Damberg märkis, et kui uuringuteks on vaja Estoniale sukelduda, võib Rootsil olla selleks esmalt vaja hauarahulepingust lahkuda. Kristlike demokraatide kaitsepoliitika kõneisik on leidnud, et laevavraki uueks uurimiseks oleks mõistlik hauarahuleping lõpetada. Nii kutsus hiljuti ka Postimehe veergudel Rootsi riigiametnik Karl Gustaf ­Scherman sõlmima uut hauarahulepingut, mis vastaks praegusele tegelikkusele ega keelaks riiklikke uuringuid Estonia vraki juures.

Sel taustal katsun selgitada, kas hauarahuleping takistab riikliku ­uuringu raames sukeldumist Estonia juurde ja millised on mereõiguse alusel võimalused hauarahu kaitsmiseks.

11.11.2020 13.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto