Vastuolulised alpimajad vajuvad unustuse hõlma

Alpituba erineb tavalisest hotellitoast vaid seinale paigaldatud õhu hõrendamiseks vajaliku seadme poolest. Pildil on TÜ spordihoone alptituba.  FOTO: Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi

Kui Soomes on vastuoluliste alpitubade kasu­tamine kasvav suundumus, siis Eestis hoopis vastupidi. Ühest küljest selgitab seda meie sportlaste jõukuse kasv.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Alpimaja, -tuba või näiteks -telk on ruum, milles imiteeritakse mäestikutingimusi. Tehnilisi vahendeid kasutades piiratakse õhu hapnikusisaldust. Alpitoas viibimine suurendab hapnikku transportivate punaste vereliblede tootmist. Punased verelibled aitavad organismil toota energiat ja teha tööd. Sama efekti annab hõredas mäestikuõhus viibimine.

Sajandi alguses olid alpimajad kõrgendatud tähelepanu all. Maailma Antidopingu Agentuur (WADA) kaalus, kas keelata sportlastel nende kasutamine, kuid lisas alpimajad esialgu oma vaatlusnimekirja, kust hiljem eemaldas need.

12.11.2020 14.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto