Anna-Kaisa Oidermaa: suitsiidi tagajärjel on surnud rohkem inimesi kui koroona tõttu

Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. FOTO: Erakogu

Vaimse tervise kriis on reaalsus ja me saame selle muutmiseks midagi ette võtta, kirjutab kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Vaimse tervise olukord meie riigis teeb murelikuks. Enam kui kaks kolmandikku meist kogeb iga päev pinget ja stressi. Kuigi stress on normaalne nähtus, teeb murelikuks see, et ülemäärane ja kuhjuv stress on paljude haiguste, sealhulgas vaimse tervise probleemide vallandajaks. Pinges inimestel on raskem oma emotsioone, käitumist ja väljaütlemisi juhtida. Juba kevadel prognoosisid nii muu maailma kui Eesti eksperdid, et vaimse tervise kriis võib olla sügavate mõjudega. Psüühikaprobleemid tekivad aegamisi ja nii nende teadvustamine, nendega tegelemine kui ka taastumine võtavad aega, nii on meie aju lihtsalt seadistatud. Kui suur on meie inimeste tegelik abivajadus hetkel, on üks järjekordne teadmatuse koht, sest süsteemselt vaimse tervise probleemide tekkimist ei kaardistata. Paljudel kiirema abi pakkujatel on pöördumise arv oluliselt kasvanud. Peaasi.ee nõustamiste arv oli oktoobris kaks korda suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Paljud inimesed ei jõuagi abini, seda nii vähese teadlikkuse, häbimärgistamise kui ka selle tõttu, et ei jätku spetsialiste, kelle poole pöörduda.

Aastakümneid räägitakse sellest, et meil on vaimse tervise spetsialiste puudu. Vaja on psühhiaatreid, kliinilisi psühholooge ja vaimse tervise õdesid. Vastvalminud vaimse tervise rohelisest raamatust saab kokku arvutada, et selliseid spetsialiste on meil täna juurde vaja vähemalt 500. Sel juhul saaks vaimse tervise abi olla paremini kättesaadav perearstikeskustes, kuhu suur osa inimestest esmajärjekorras saab pöörduda. Perearstidel on huvi oma meeskonda vaimse tervise õdesid ja kliinilisi psühholooge võtta, kuid sel juhul tuleb needsamad spetsialistid meelitada ära psühhiaatriakliinikutest, kes niigi lisatööjõudu vajavad.

Kogukonna tasandil oleks lastel-noortel väga palju abi sellest, kui praeguse kolmandiku asemel oleks koolipsühholoog igas koolis, hea kui suuremates oleks neid ka mitu. Vaimse tervise esmaabi vilumused, mis on jõukohased igaühele, on veel väheste entusiastide pärusmaa.

Aastaid ei ole otsustajad leidnud vaimset tervist kui investeerimisvõimalust üles. Kuigi tegelikult ei olegi asi ju rahas, vaid selles, mida tähtsaks peetakse. Ka selle aasta statistika, mille kohaselt on suitsiidi tagajärjel surnud kaks korda enam inimesi kui koroona tõttu, ei ole pannud piisavalt muretsema.

12.11.2020 14.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto