T, 27.09.2022

Juhtkiri: viirus ettevõtjate õlul

Postimees
Juhtkiri: viirus ettevõtjate õlul
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Päeva karikatuur.
Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts
  • Töötajatele hakatakse kompensatsiooni maksma alates teisest haiguspäevast
  • Muutus haigushüvitiste süsteemis on koroonanäitajate tõttu hädavajalik
  • Vajame laiemat plaani, et kogu vastutus ei lasuks vaid ettevõtjatele

Olukord koroonarindel tekitab järjest rohkem muret. Eile registreeriti järjekordne rekord – 374 uut nakatunut. Olukorra tõsidusest on hakatud aru saama ning hulk inimesi ja asutusi on juba teinud kõik endast oleneva inimestevaheliste kontaktide vältimiseks. 

Nii mitmeski paigas on see aga keeruline, näiteks töökohtades, kus pole kaugtööd võimalik teha.

Selleks et inimesed ei käiks mistahes haigustunnustega tööl edasi, jõuti eelmisel nädalal tööandjatega kokkuleppele erakorralises haiguspäevade hüvitamise korras, mille järgi maksab tööandja töötajale kompensatsiooni alates teisest haiguspäevast praeguse neljanda asemel. Samuti on saanud selgeks lähikontaktsete küsimus: terviseameti kinnitatud lähikontaktsed saavad oma perearstilt töövõimetuslehe põhjusega «karantiin», mis võimaldab neile kohaldada praegust süsteemi ehk hüvitist alates neljandast haiguspäevast.

Ettevõtjad suhtuvad sellesse muudatusse mitmeti. On neid, kes hüvitavad juba niigi (ka lähikontaktsete) haiguspäevi seaduses ettenähtust varem; samuti neid, kes seda ei tee, kartuses, et töötajad hakkavad süsteemi ära kasutama. Olukord on ka suurettevõtete ja väikeettevõtete puhul erinev, kellest esimestel on tihtipeale lihtsam töötajale kodus olemist hüvitada.

Praegu oleks riigi poolt tarvis kindlat plaani ja reserve ka halvima viiruse leviku stsenaariumi jaoks, et kogu vastutus selle tõkestamiseks ei satuks ainult ettevõtete õlule.

Igatahes on selge, et haigushüvitise süsteemi muutus on koroonanäitajate pideva kasvu tõttu hädavajalik. Probleem on aga, et need muudatused jõustuvad kõige varem uuest aastast, kuid tegutseda oleks vaja juba nüüd. Praegu tuleb iga päev juurde ligikaudu 3000 haiguslehte ja umbes 15 000 inimest on lähikontaktsena määratud eneseisolatsiooni. Aasta lõpuni on veel omajagu aega ja pole näha, et olukord saaks selle aja jooksul paremaks minna. Parimal juhul saab ära hoida viiruse plahvatusliku leviku, mille nimel võiksid kõik ühiselt pingutada.

Kui Postimehe eelmise nädala juhtkirjas saime veel avaldada lootust, et uus haigushüvitiste kord võib olukorra hoolika järgimise ja muutusteks valmisoleku korral toimima hakata, siis nüüd on see järjest enam kahtlane. Esiteks jookseme ajaga võidu. Teiseks oleme väga lähedal ettevõtjate majanduslikule taluvuspiirile. Sotsiaalministeerium küll arvutas, et uus haigushüvitiste süsteem hoiaks justkui ettevõtjate jaoks raha kokku. Aga need arvutused tehti 2019. aasta andmete põhjal, mistõttu on arusaadav, et ei saa see väide ministeeriumi poolt ettevõtjates kindlustunnet tekitada, kuna ei arvesta reaalset olukorda.

See lööb häirekella kõlama. Riigi eesmärk on, et võimalikult palju inimesi ei käiks haigena tööl, aga mis saab siis, kui ühel päeval on haiguslehel olijaid nii palju, et ettevõtted ei tule enam kompenseerimisega toime? Kedagi ei saa sundida pankroti hinnaga lõpuni läbimõtlemata seadust täitma. See oleks kokkuvõtteks inimestele, tööandjatele ja majandusele halvim. Praegu oleks riigi poolt tarvis kindlat plaani ja reserve ka halvima viiruse leviku stsenaariumi jaoks, et kogu vastutus selle tõkestamiseks ei satuks ainult ettevõtete õlule.

Märksõnad
Tagasi üles