L, 2.07.2022

REGIONAALARENG ⟩ Tuuli Veersalu: üldplaneeringud peavad julgema tulevikuga tõtt vaadata

Tuuli Veersalu
, rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik
Tuuli Veersalu: üldplaneeringud peavad julgema tulevikuga tõtt vaadata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Tartu linn laieneb mitmes suunas. Näiteks Ihaste linnaosast itta jääv Veibri küla kuulub küll Luunja valda, kuid on sisuliselt saanud Suur-Tartu uuselurajooniks.
Tartu linn laieneb mitmes suunas. Näiteks Ihaste linnaosast itta jääv Veibri küla kuulub küll Luunja valda, kuid on sisuliselt saanud Suur-Tartu uuselurajooniks. Foto: Austin Roose

Enamik Eesti valdadest ja mõned linnad on koostamas üldplaneeringut, millest hakkab sõltuma omavalitsuse ruumilise arengu plaan järgmiseks 10–15 aastaks, kirjutab rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Tuuli Veersalu.

Mis on selles üldplaneerimise ringis teisiti? Kohalikke omavalitsusi on vähem ja nende territoorium on palju suurem. Linnal või vallal on tähtis teadvustada, et muutunud ruumisuhted vajavad arengusuundumuste ümbermõtestamist.

Uut vaadet lisavad mitmed strateegilised arengudokumendid. Üldplaneeringu protsess, eesmärgiga jõuda piirkonna ruumilistes arengutes elanike ja kogukondade vahel kokkuleppele, on omavalitsuste võimekuse proovikivi. Mida suurem kohalik omavalitsus, seda rohkem on ruumilist kirjusust ja arvamusi ning seda keerulisem on kohalikul võimul sobitada kogukonna huvisid ja väärtusi terviklikuks üldplaneeringuks. Seda vastutust ei ole võimalik kellelegi delegeerida ega ka konsultandilt sisse osta.

Planeerimisseadus on andnud üldplaneeringule varasemast palju suurema rolli hajaasustuses projekteerimistingimuste väljastamise alusena. Ühest küljest võimaldab see jätta maal detailplaneering koostamata ja hakata kiiresti ehitama. Teisalt sunnib see olukordi üldistama ja asjaolud tähelepanelikult läbi mõtlema, mida üldplaneeringusse kirja panna. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peab jääma tulevikus erandiks.

Märksõnad
Tagasi üles