Koer kuu pealt aeglustab olemist

Mariann Metsise maal «Puhas süda». FOTO: Roman-Sten Tõnissoo

Mikrogaleriis Hoib saab praegu näha Mariann Metsise isikunäitust «Maalid 2020». Pisikesse ruumi on ära mahutatud üllatav hulk töid, kusjuures näitus on kavalalt kujundatud nii, et kõiki teoseid polegi võimalik samal ajal näha. Näitusel on üleval peamiselt erinevas suuruses õlimaalid, neid täiendab kohaspetsiifiline kangainstallatsioon. Viimane viitab kunstniku sõnul sellele, kuidas katoliku kirikus kaeti paastu ajal kinni maalid ja dekoratsioonid selleks, et inimesed ei tunneks liiga tugevat erutust.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Metsis töötab valdavalt leidobjektidega, mitte elavate modellidega. Ta leiab digitaalsetest keskkondadest üles talle huvipakkuvate esemete kujutised, mängib ja manipuleerib nendega omale sobival viisil ning kasutab tulemust siis maalides inspiratsiooniallikana. Internetist mõjutatud õlimaalide ja varajase renessansi pärandist tõukuva kangakunsti kohtumine annab aastal 2020 edasi huvitavad anakronistlikke pinged. See on objekti (de)materialiseerumine ning ajastute remix.

Enamikul neil maalidel võib näha kummalist, peaaegu tinglikku koera – hurta, kes hägustab piiri abstraktse ja figuraalse vahel. Kohati jääb mulje, nagu polekski tegu looma, vaid hoopis mingite varjuliste kuumaastikega, millel ilutseb mõni silm, mis sinna ei kuulu. Või on asjad just vastupidi?

Inglise kultuurikriitik Mark Fisher uuris oma postuumselt ilmunud raamatus «Kummastav ja tontlik» kahte tundelaadi või -režiimi. «Kummastavat» mõistis ta kui tundmatu elemendi kohalolu (meile tundub, et siin on korraga miski, mis siia ei kuulu). «Tontlikku» iseloomustas Fisher kui riket puudu- või kohalolekus (seal, kus tavaliselt peaks midagi olema, on justkui midagi puudu – või vastupidi). Mõlemad laadid loovad inimeses erinevaid efekte ning mõlemal on Fisheri järgi ka omad poliitilised järelmid. Metsise näitus tegeleb nii kummastava kui ka tontlikuga: õlimaalidel olevat hurta võib soovi korral näha tontlikult tühja maastikuna. Samas hakkavad sellisel juhul kohe tööle kunstniku kummastavad leidobjektid – vööd, silmad, kangad –, mis üldmuljet meeldivalt nihestavad.

16.11.2020 18.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto