R, 9.12.2022

Trump üritab korraldada vägede kiirlahkumist Afganistanist

Evelyn Kaldoja
, välisuudiste toimetuse juhataja
Trump üritab korraldada vägede kiirlahkumist Afganistanist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
USA president Donald Trump mullu 28. novembril visiidil Afganistanis Bagrami õhuväebaasis. 
USA president Donald Trump mullu 28. novembril visiidil Afganistanis Bagrami õhuväebaasis. Foto: White House /Planetpix/ZUMAPRESS.com
  • Stoltenbergi sõnul ei tohiks vägesid välja tuues maha mängida seniseid saavutusi
  • Anonüümsed allikad usuvad, et Miller täidab otseselt Trumpi käsku
  • Bideni kaitseministrikandidaatidest peetakse tõenäoliseimaks Michele Flournoyd
  • Trump jõudis nelja aasta jooksul nelja erineva kaitseministrini

Kolm ja pool nädalat tagasi pärast Afganistani tuleviku küsimust puudutanud arutelu ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg, et seal tuleb vägesid vähendada nii, et viimase 20 aastaga saavutatu säiliks.

«Taliban peab vähendama vastuvõetamatut vägivalla taset, sillutamaks teed relvarahule. Nad peavad läbi lõikama kõik sidemed Al Qaeda ja teiste terrorirühmitustega,» rääkis Stoltenberg NATO kaitseministrite videokohtumise järel pressikonverentsil tingimustest, mille täitmisel võiksid liitlasväed Afganistanist lahkuda.

Ühendriike esindas kohtumisel kaitseminister Mark Esper. President Donald Trump lasi Esperi lahti kaks nädalat hiljem, umbes neil tundidel, kui hakkas ilmnema tema valimiskaotuse vältimatus. Twitteri vahendusel määras ta kaitseministri kohusetäitjaks Christopher Milleri.

Viimane saatis möödunud reede hilistel tundidel välja dokumendi, milles paistab viitavat plaanile asuda Trumpi kahe viimase ametikuu jooksul USA vägesid Afganistanist ja Iraagist kiirkorras välja tooma.

Tuleks arvestada olusid

«Nüüd on aeg tulla koju,» kirjutas Miller memos Pentagoni personalile. «Võitlus on olnud pikk, meie ohvrid tohutud ja paljud on sõjast väsinud.»

Oktoobris käis Trumpi rahvusliku julgeoleku nõunik Robert O’Brien välja plaani, mille järgi võiks tuleva aasta alguses USA vägesid Afganistanis vähendada praeguselt 4500-lt sõdurilt 2500-le.

Ühendriikide kaitsejõude juhtiv kindral Mark Milley reageeris sellele märkusega, et vägede arvu vähendamisel tuleb arvesse võtta kohapealset olukorda. Esper kirjutas enne lahkumist oma memos Pentagoni töötajaskonnale, et järsk vägede vähendamine on halb mõte ja kindlasti tuleb sealjuures pidada nõu liitlastega.

Anonüümselt Briti ajalehega The Times rääkinud endise Pentagoni ametniku sõnul tahab Trump väed välja tuua enne 20. jaanuari.

Samamoodi ollakse mures Iraagi pärast. Seal teenivaid USA vägesid vähendati septembris seniselt 5200-lt sõdurilt 3000-le.

Anonüümselt Briti ajalehega The Times rääkinud endise Pentagoni ametniku sõnul tahab Trump väed välja tuua enne 20. jaanuari, kui tema ametiaeg lõpeb. Pentagoni eksperdid ja ka kaitseminister Esper ei soostunud selle ideega. Allika sõnul täidab Trumpi käsku nüüd Miller.

Stoltenberg ütles NATO ministrite kohtumise lõpus, et keegi ei taha Afganistani jääda kauemaks kui vaja. «Kuid samas on tähtis, et me ei lahkuks liiga ruttu, sest me peame tagama, et Afganistanist ei saaks taas rahvusvaheliste terroristide turvaala – kohta, kus nad saavad korraldada, planeerida, koolitada ja rahastada terrorirünnakuid meie riikide vastu,» lisas ta.

Iraagi osas lubas Stoltenberg samas, et allianss suurendab oma panust riigi aitamisel ja liitlasriikide kaitsejõudude juhid said ülesandeks missiooni suurendada.

Eestil on mandaat nii Afganistani kui ka Iraagi operatsioonidele.

Afganistanis teenivad kaitseväelased NATO missioonil Resolute Support. Kuigi eestlased pole otseselt USA üksustega koos, tugineb kogu NATO missioon ameeriklaste panusele. Iraagis on Eesti põhipanus just USA missioonile Inherent Resolve, koroonaohu põhjendusel eestlasi seal aga praegu pole.

Liitlased on mures

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Eleka Rugam-Rebane kirjutas eile koostatud vastuses Postimehele järgmist: «Oleme kindlad, et Ameerika Ühendriigid informeerivad oma võimalikest Afganistani ja Iraagi suunalistest detailsematest tegevuskavadest ja plaanidest lähitulevikus NATOt. Eesti NATO liikmena toetab julgeoleku ja stabiilsuse saavutamist ning rahuprotsessi nii Afganistanis kui Iraagis ja teeb oma otsused koos liitlastega.

Liitlased teevad otsuseid üksteisega konsulteerides ning ühiselt võetakse vastu ka otsuseid vägede vähendamiseks, kui tingimused seda lubavad ja kui see on vajalik.»

​Konkreetsemalt väljendas end selles küsimuses mitu islamistide rünnakut üle elanud Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian. Milleri avaldust kommenteerides märkis ta, et Prantsusmaal tekitab Trumpi plaan kiirendada vägede Iraagist ja Afganistanist välja toomine muret. «Me arvame, et seda ei tohiks juhtuda,» tsiteeris teda AFP.

Möödunud nädalavahetusel BBC-le antud intervjuus märkis Rahvusvahelise Punase Risti juht Robert Mardini, et Afganistan on tsiviilisikutele kõige surmavam riik maailmas. Teated poliitikute, inimõiguslaste ja ajakirjanike mõrvadest on seal sagedased.

Novembri alguses tungisid islamistid näiteks Kabuli ülikooli ja tapsid seal 22 inimest. Möödunud nädalal hukkus Talibaniga seotud Haqqani võrgustiku korraldatud autopommiplahvatuses endine menukas Tolo TV ajakirjanik ja hilisem Afganistani keskpanga pressiesindaja Yama Siawash.

 

Eesti kaitseväe missioonid Iraagis ja Afganistanis

Afganistanis osaleb Eesti NATO missioonil Resolute Support, kuhu on läkitatud jalaväerühm toetuselemendiga, neljaliikmeline demineerimismeeskond, sõjaväepolitseinikud, meedikud ja üks staabiohvitser.

Iraagis on Eestil mandaat USA juhitavale missioonile Inherent Resolve staabiohvitseri ning treening- ja nõustamismeeskonna saatmiseks, kuid seoses koroonapiirangutega eestlasi seal praegu ei teeni.

​Samuti on mandaat staabiohvitseri saatmiseks NATO väljaõppemissioonile NMI, kuid seegi koht on Covid-19 olukorra tõttu mehitamata.

 

Michele Flournoy.
Michele Flournoy. Foto: YURI GRIPAS/REUTERS/Scanpix

USA-l on lootust saada esimene naiskaitseminister

Kõige tõenäolisemaks Joe Bideni administratsiooni kaitseministriks peetakse Michele Flournoyd, kirjutab Washington Post.

USA võimuladvikus toimuvast hästi informeeritud lehe hinnangul on Flournoy tsentrist, kelle kandidatuur läheks Kongressis hõlpsalt läbi. Temast saaks USA esimene naiskaitseminister.

59-aastane Flournoy töötas Pentagonis kõrgetel kohtadel mõlema eelmise demokraadist presidendi ajal.

Bill Clintoni administratsioonis oli ta strateegia valdkonna abikaitseminister, Barack Obama ajal kaitsepoliitika asekantsler. Viimati mainitud perioodist meenutas Flournoyd oma mälestustes ka endine kaitseminister Bob Gates, kelle sõnul oli ta selge mõtlemisega ja tugev.

Washington Posti järgi kaalus Flournoyle Pentagonis tähtsa koha andmist ka Trumpi esimene kaitseminister Jim Mattis.

9. novembril ametisse määratud Christopher C. Miller on Trumpi nelja-aastase valitsemisaja neljas inimene kaitseministri rollis.

Mattis pidas oma ametis vastu ligi kaks aastat – 2019. aasta 1. jaanuarini. Seejärel oli pool aastat kaitseministri kohusetäitja Patrick M. Shanahan, kes aga loobus kinnitamiskuulamistest, sest ei soovinud avalikkuse ees arutada väiteid, et tema endine naine oli kodus vägivaldne.

Mullu 23. juulil USA kaitseministri kohale asunud Mark Esperi vallandas Trump Twitteri kaudu 9. novembril. Samas oli Esper lahkumisavalduse esitanud kohe pärast valimisi, kui võitja polnud veel selge. Sellest päevast on USA kaitseministri kohusetäitja Christopher C. Miller.

Märksõnad
Tagasi üles