R, 9.12.2022

Kas tuua lähedane viirusohu eest hooldekodust koju?

Marilin Vikat
, vanemtoimetaja
Kas tuua lähedane viirusohu eest hooldekodust koju?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hooldekodude elanike ohutuse tagamiseks on kehtestatud külastuspiirangud. 
Hooldekodude elanike ohutuse tagamiseks on kehtestatud külastuspiirangud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Iga pere, kes kaalub täna, kas viia oma eakas lähedane hooldekodusse või tuua ta hooldekodust koju, võiks esitada esmalt küsimuse, kas tegelikult saaks eakas lähedane abiliste olemasolul hakkama ka oma kodus. Nii arutleb hooldusabi platvormi CareMate asutaja ja aasta noor naisettevõtja 2020 Marion Teder.

Tema sõnul peaks juurdlema, kui palju kõrvalist abi eakas vajab, samuti tuleks enne otsuse langetamist läbi mõelda, milline ja kui turvaline on eaka kodu. Millistes töödes-tegemistes ta kõrvalist abi vajab? «Otsust langetades tasuks suhelda ka teiste pereliikmete ja kindlasti eaka lähedase endaga,» rõhutab Teder.

Viirused ja piirangud

Viirushaiguste hooajal on hooldekodudes keeruline ­lähedasi külastada, kuna kehtestatud keelud ja piirangud kehtivad ühtmoodi kõigile, olenemata asukate tervisest või nende pereliikmete omast, selgitab Teder. «Tähtis on sel juhul kaasata arutellu ka oma kõrges eas või abi vajav pereliige ja küsida tema arvamust. Soov olla oma otsustes vaba on tähtis igale inimesele, olenemata vanusest, seda nii kaheaastasele kui ka 82-aastasele,» sõnab Teder.

«Kui hooldekodus peaks sealsete asukate ja töötajate seas viirus levima hakkama, siis on seni nähtust selge, et haigus puudutab enamikku selle elanikke, kas siis haigestumise või sunnitud isolatsiooni kaudu. Omas kodus elades, kus käib mõni kindel inimene abistamas, on viiruse levik oluliselt piiratum,» ütleb Teder. Kui pere kaasab hooldusteenuse pakkuja, tuleb arvestada, et tema käib üldjuhul abistamas ühes kuni kolmes kodus.

Pühade ajaks koju

Hooleandjad on saanud ajakohase väljaõppe ja Tederi sõnul tahavad nad ka enda ohtu seadmist vältida ja arvestavad kaasnevate tagajärgedega.

Teder märgib, et koroonaviiruse leviku ajal võib kodukeskkond toetada üldist heaolu, kuna teaduslikult on tõestatud, et positiivne hoiak ja meeleolu mõjutavad oluliselt füüsilist tervist. «Kodus on oma igapäevane keskkond, kus on harjutud toimetama, olgugi et sageli on ruumid või liikumisvõime sama suur või väiksemgi kui hooldekodus. Igale inimesel on ju selge, et kui oled oma kodus, siis võid teha, mida hing ihaldab – tõusta, kunas soovid, ja koristada või süüa teha kasvõi kell kolm öösel, kui selleks vaid tahtmine tekib. Sõltumatus ja iseseisvus sunnivad olema ärksamad ja panevad meid tegutsema, mis omakorda ei lase muremõtetel ja üksindusel kimbutama tulla,» leiab Teder.

Vestlused, jalutuskäik värskes õhus, mõni uus film või raadiosaade, uue või hoopis vana hobi elluäratamine toob tema sõnul rõõmu silmi igale eakale. «Tihti on puudu lihtsalt vestluskaaslasest, kellega oma mälestusi või kogemusi jagada.» Teder tõdeb, et tema loodud platvormil on seltsiks olemise teenus üsna populaarne. Samal ajal saavad tehtud ka toidud ja õigel ajal võetud ravimid.

Igapäevasele 1–1,5 tundi kestvale erahooldusabile kulub keskmiselt 10–15 eurot, mis teeb kuus 300–450 eurot. Pereliikmete või usaldusväärsete tuttavate abi kaasates tuleb summa väiksem.

Tederi kogemuse järgi ei ­vaja hooldusabi iga päev kümme tundi järjest peaaegu keegi. «Nii suures mahus personaalset hoolt ei saa pakkuda ka hooldekodu igale inimesele,» ütleb Teder. «Eaka koju toomisega tagad, et saad teda iga hetk külastada. Nii ei jää kallis pereliige isolatsiooni tõttu pühade ajaks ilma lähedaste külastustest.»

Hooldekodudele on antud juhiseid ja tuge

«Haigestumise eest ei ole keegi kaitstud. Praegu on hooldekodud kevadel saadud kogemuse võrra rikkamad ja võtavad tõenäoliselt tõsiselt isikukaitsevahendite, sh maskide, ­kinnaste kasutamist oma igapäevases töös,» ütleb sotsiaalkindlustusameti järelevalve talituse peaspetsialisti Lilia Raudheiding.

«Lähedased peavad leppima, et piirangud hooldekodudes on ­nende lähedaste kaitseks, et vähendada riske viiruse levimiseks hooldekodudes,» ütleb Raudheiding.

Selleks on tema sõnul viidud külastused erikokkulepete alusele või lõpetatud külastused hooldekodudes. «Lähedased võiksid olla valmis kasutama alternatiivseid võimalusi – näiteks üllatada lähedasi sellega, et saata postiga kirju, helistada talle võimalikult tihti, suhelda Skype’i teel või saata pakke,» soovitab ta.

Raudheidingu sõnul on riik andnud hooldekodudele juhiseid, kuidas hoida ära viiruse levikut asutuses (VV 19.08.2020 välja antud korraldus nr 282 «COVID-19 haiguse ­leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud»), sellele lisanduvad veel ka tervise­ameti juhised.

«Hooldekodudesse on riik saatnud nõustama infektsioonivolinikud, kes õpetati juba kevadel välja ja alustasid tööd, mida jätkavad praegugi. Veel on hoolde­kodudele antud soovitusi ja nõustatud neid isikukaitse­vahendite varumise osas,» räägib Raudheiding.

Raudheidingu sõnul on terviseameti juhistest lähtuvalt koostatud hooldekodudes enda asutuse eripära arvestades vajaduspõhised ja asutusesisesed juhendid. «Hooldekodud on haaratud kriisivõrgustikustesse ning nad ei ole üksinda. Võimalus on saada nii klientidele kui ka hooldekodu töötajatele psühholoogilist abi ohvriabi poolt, hingehoidja abi ja super­visiooni,» kinnitab peaspetsialist.

«Lähedaste hooldekodust koju toomine ei ole riigi antud soovitus või sõnum. Kõigil on õigus oma lähedane hooldekodust ära tuua, kuid siinkohal peab läbi kaaluma kõik oma võimalused. Lähedased peavad selle otsuse ise langetama, lähtudes sisetundest,» nendib Raudheiding.

«Arvestama peab, kas nad saavad hakkama oma lähedase hooldamisega, arvestades tema hooldusvajadust, tervislikku seisundit. Hooldekodusid on nõustatud, õpetatud, kuidas märgata muutusi, kuidas avalduvad eakal haiguse sümptomid.»

Märksõnad
Tagasi üles