Kes ei tahaks näha Kristuse sisikonda?

Koeru krutsifiksi 3D-detail ja röntgenvaated. FOTO: Andres Uueni (3d Kujutised), Maksu- Ja Tolliamet (röntgenid).

Praegu on laiema uurimisprojekti raames Nigulistes avatud selle projektiga pealkirja jagav näitus «Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas», kus huvilisel on võimalik näha lähedalt suuremat osa suurmeistri puuskulptuuridest, enne kui need oma kodukirikutesse tagasi lähevad.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Ackermanni kujud on puhttehnilise kvaliteedi poolest erakordsed. Kui panna skulptuurid kõrvuti teiste toonaste kohalike meistrite töödega, on need sageli nagu öö ja päev,» ütleb üks näituse kuraatoreid ja Eesti Kunstiakadeemia professor Hilkka ­Hiiop, kes on ühtlasi ka suure Ackermanni uurimise projekti põhitegijaid. «Tema realism, vormi- ja materjalitunnetus ja väljenduslikkus on midagi, mida meie kultuuriruumis eriti palju ei ole.» Kuid näituse teeb veel põnevamaks see, et peale Ackermanni skulptuuride välise meisterlikkuse on kultuurihuvilisel inimesel võimalik nüüd näha ka nende sisse.

Puit ja püssikuulid

Nimelt on näitusel skulptuuride juures üleval ka nende röntgenipildid. Hilkka Hiiopi sõnul on see osa projekti laiemast tehnoloogilise uurimise taustast. «Projekti taga on terve tehniliste uuringute rida, mida me paralleelselt rakendame, mis kõik annavad sissevaate nendele objektidele – alates analüütilisest keemiast kuni röntgenikiirteni. Aga ka puidu-uuringud, 3D-metoodika, elementide kaardistus ja kõik muud tehnoloogiad mängivad siin rolli...» seletas ta. «Kõik valdkonnad koos heidavad kompleksse pilgu nendesse objektidesse. Kõik Ackermanni tööd on hiljem ümber ehitatud, ümber kujundatud, üle värvitud – nad on ju aktiivses kasutuses kiriklikud objektid. Meie suur küsimus ongi: «Mis on see tõeline Ackermann? Kuidas teda ära tunda või tuvastada?»

Sisuliselt on näitus üles ehita­tud poeetilisele ümberpööramisžestile: kui alguses olid need kujud loodud selleks, et näha inimeste sisse, siis nüüd saavad inimesed vaadata kujude sisse. «See on täpselt sama röntgen, mida meditsiinis kasutatakse,» sõnas Hiiop. «Vanasti viisime kõik objektid haiglasse, aga siinsete teoste puhul ei ole see sageli võimalik – sa ei kõnni Magdaleena haiglasse altariseinaga! Maksu- ja tolliametil on olemas see aparatuur, mis tuleb ise objekti juurde, kuna nad peavad iga päev piiridel või autodes näiteks salasigarette ja muud sellist tuvastama.»

Hiiopi sõnul töötavad röntgenikiired puuskulptuuriga täpselt samamoodi nagu organismiga. Röntgen paljastab kuju sisemuse. «Masin valgustab objekti läbi ja siis me tuvastame, kuidas on puiduplokid omavahel liidetud ja mismoodi on see tehniliselt üles ehitatud ja mismoodi need objektid on seestpoolt tugevdatud. Ainus vahe ongi see, et meie ei otsi kopsu ega maksa, vaid me otsime naelu, puidu ühenduskohti, auke, tühimikke ja selliseid asju.»

18.11.2020 20.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto