N, 2.02.2023

KESKKOND ⟩ Rein Kuresoo: väljasuremise kuues laine ja Eesti

Rein Kuresoo
, Fookuse Keskkonna toimetaja
Rein Kuresoo: väljasuremise kuues laine ja Eesti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Fookuse Keskkonna toimetaja Rein Kuresoo.
Fookuse Keskkonna toimetaja Rein Kuresoo. Foto: Kail Kuresoo
  • Nii nagu mujal maailmas, on ka Eestis hakanud liigid aina kiiremini kaduma
  • Eestis arvatakse elavat 35 000 – 45 000 liiki organisme, neist 30 000 tõestatult
  • Vaid umbes pooled punase nimestiku tarvis hinnatu liikidest pole üldse ohustatud

Ka Eesti pole kogu maailmas toimuvast liikide väljasuremisest kõrvale jäänud, kirjutab toimetaja Rein Kuresoo.

Teadlaste hinnangul peaks Maal praegu elama umbes 10 miljonit liiki organisme. Süstemaatikud on nüüdseks kirjeldanud umbes 1,2 miljonit liiki. Suurem osa liikidest on meile niisiis tegelikult veel tundmatud – nad on kas palja silmaga nähtamatud, elavad raskesti ligipääsetavais paikades või kuuluvad väheuuritud organismirühmadesse.

Evolutsiooni käigus on välja surnud suurem osa kunagi eksisteerinud liikidest. Põhjuseid, mis viivad ühe või teise liigi väljasuremiseni, on enamasti palju. Loomulikel põhjustel (looduslikud katastroofid, konkurents teiste liikidega, geneetilised põhjused, taudid jms) sureb igal aastal välja 0,00001–0,0001 protsenti liikidest ehk 1–10 liiki aastas.

Teadlased on paraku kindlaks teinud, et liikide väljasuremise tempo on loomuliku fooniga võrreldes üle 50 korra kiirenenud ning kiireneb aina. Sellega seoses on üha valjemini hakatud rääkima kuuendast suurest väljasuremislainest Maa ajaloos, mille peamiseks põhjustajaks peetakse inimtegevuse plahvatuslikult kasvanud mõju. Arvatakse, et aastaks 2050 võib välja surra isegi kuni kolmandik praegu elavatest liikidest.

Globaalse väljasuremise kõrval kaovad liigid ka eri riikidest ja regioonidest. Paljude Lääne-Euroopa riikide floora ja fauna on ajaloo jooksul pidevalt vaesemaks jäänud. Ka Eestist on lähemas ja kaugemas minevikus liike kadunud, kuid siiamaani on meie loodusel läinud paremini kui rikastel ja ülerahvastatud tööstusriikidel. Paratamatult jõuab aga kuues laine ka Eestisse.

Eestis arvatakse praegu elavat 35 000 – 45 000 liiki, siiamaani on kindlaks tehtud ligi 30 000 liigi esinemine ja suur osa meie ala liigilisest koosseisust on alles teadmata. Eestis lihtsalt ei ole eksperte kõigi eluslooduse rühmade jaoks. Paljud spetsialistid, kes mingit rühmaga tegelesid, on surnud. Seni on vähe uuritud prokarüoote, ainurakseid ja mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid.

Ka Eestist on lähemas ja kaugemas minevikus liike kadunud, kuid siiamaani on meie loodusel läinud paremini kui rikastel ja ülerahvastatud tööstusriikidel.

1998. aasta punases nimestikus hinnati umbes 8600 Eesti elustikuliigi seisundit ning määratleti 1314 ohustatud liiki. 2008. aastal koostatud punases raamatus anti hinnang 5239 liigi või taksoni kohta. Hinnatud liikidest 133 paigutusid kategooriasse «äärmiselt ohustatud» ja 192 kategooriasse «eriti ohustatud». Praegu koostatava punase nimestiku jaoks on seni läbi töötatud 13 500, millest vaid umbes pooled on hinnatud «soodsas seisundis» olevaiks.

1970. aastatel, kui inimeste majandustegevus oli põhjustanud keskkonnas ilmselge pöörde halvemusele, kuulati mõnda aega teatud tähelepanuga ka seda, mida räägivad ökoloogid. Ühtäkki oli saanud selgeks, et vanaviisi jõgesid tagurpidi pöörates, soid kuivendades, mürki pritsides ning solki vette lastes kaevab inimene endale ise hauda. Siis rääkisid ökoloogia populariseerijad ka sellest, et igal liigil on looduses kindel roll ja mistahes liigi kadumine toob kaasa soovimatud muutused. Omal moel on see igati loogiline: ükski liik ei saa looduses hakkama üksi, ta on teistest liikidest toiduahelate või muude ökoloogiliste sidemete kaudu alati sõltuvuses.

Nüüdseks on juba laialt teada, et pärast mingi kitsama ökoloogilise nišiga liigi väljasuremist ei pruugi looduses midagi väga drastilist juhtuda, ja selle teadmisega kaasneb sageli annus üleolevat suhtumist liikidesse, kelle olemasolu majandustegevust segab. Ent liikidel on looduses väga erinev kaal – võtmeliigi väljasuremisele järgneb väljasuremiste kaskaad, mis võib koosluse tõsiselt rivist välja lüüa.

See, et Eesti metsadest on viimase 50 aastaga välja surnud vähemalt viis torikseeneliiki ja lisaks on 11 liiki kriitilises seisundis, erutab enamikku inimestest sama vähe kui konkista ajal tapetud indiaanlaste arv. Aga seente rollist ökosüsteemides on teadlastelgi kujunenud alles esialgne aimus ja teadmised üksikute liikide rollist koosluses on sageli puudulikud. Ja metsamajanduse praeguse intensiivsuse jätkudes ei jää need torikulised kindlasti viimasteks lahkujateks. Soome 2019. aastal valminud punases nimestikus on juba 833 metsaliiki tunnistatud ohustatuiks, kokku teeb see ligi kolmandiku kõigist ohustatud liikidest.

Ökoloogias on piisavalt tõendatud, et elukoosluste stabiilsus sõltub otseselt elurikkusest ning sellist stabiilsusvaru on tarvis kasvõi muutuva kliima vastu astumiseks.

Märksõnad
Tagasi üles