PÖFF. Taaskohtumine kunagise iseendaga

Kena lastefilm «Berti päevik» võimaldab paljudel teha mälureisi oma lapsepõlve. FOTO: Filmikaader

Kümneaastaselt oli mu lemmikraamatuks «Berti päevik»: päevikuvormis kirjutatud lustlik, ent samas eluliselt usutav romaan ühest täiesti tavalisest 11-aastasest koolipoisist, kes peab salaja päevikut (sest poisid ei pea päevikut!). Sinna talletab ta kõik, mis temaga juhtub, ja kõik, mida ta tunneb. Kuigi ma ise päevikut ei pidanud, pakkusid Berti lood siiski ohtralt äratundmist. Varateismelise mured ja rõõmud on ju universaalsed.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Berti päevik» ilmus Rootsis 1987. aastal, eesti keelde tõlgiti see kümmekond aastat hiljem, 1996. aastal, kui see kohe ka minu kätte sattus. Paistab, et teisigi lugejaid oli omajagu, sest «Berti päevikust» on Eestis hiljem välja lastud mitu kordustrükki.

Järgnevate aastate jooksul kogunes minu raamaturiiulisse veel kümme Berti sarja raamatut, kuni ma 2000. aastaks neist lihtsalt välja kasvasin ja eakohasema kirjandusega asendasin. Selleks sai Benjamin Leberti noorsooromaan «Crazy», mille filmiversioon ka juba tollesama aasta lõpus kohe PÖFFi programmi potsatas.

19.11.2020 21.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto