Kümneaastaselt oli mu lemmikraamatuks «Berti päevik»: päevikuvormis kirjutatud lustlik, ent samas eluliselt usutav romaan ühest täiesti tavalisest 11-aastasest koolipoisist, kes peab salaja päevikut (sest poisid ei pea päevikut!). Sinna talletab ta kõik, mis temaga juhtub, ja kõik, mida ta tunneb. Kuigi ma ise päevikut ei pidanud, pakkusid Berti lood siiski ohtralt äratundmist. Varateismelise mured ja rõõmud on ju universaalsed.