N, 2.02.2023

Petersoni gümnaasiumi tabelikohal on mitu selgitust

Jüri Saar
, arvamustoimetaja
Petersoni gümnaasiumi tabelikohal on mitu selgitust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Petersoni gümnaasium langes tänavu riigieksamite pingereas kümnendasse kümnesse, haridusjuhid ei näe mureks põhjust.
Petersoni gümnaasium langes tänavu riigieksamite pingereas kümnendasse kümnesse, haridusjuhid ei näe mureks põhjust. Foto: Kristjan Teedema

Hariduspealinnaks tituleeritud Tartu gümnaasiumid on riigieksamite tulemuste alusel koostatud pingereas enamasti kõrgel kohal. Tänavu on Treffneri kool seal teine, Tallinna reaalkooli järel. Tartu suurtest linnakoolidest on tabeli lõpuossa langenud aga Annelinnas töötav seitsme paralleeliga Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium, mis on tänavu 92. real. Tunamullu oli 72. koht ja mullu 51., kuid tänavu polnud kohta kergitamas inglise keele eksamit.

«Ega eriti ei üllatanud ja seda mitmel põhjusel,» kommenteeris tulemust Petersoni gümnaasiumi direktor Merike Kaste. Ta sõnas, et riigieksamitele eelnes kolm kuud distantsõpet. Õpilased võisid eksamit teha vabatahtlikult.

Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktor Merike Kaste.
Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktor Merike Kaste. Foto: Margus Ansu/pm/scanpix Baltics

Paljudel suurt motivatsiooni häid punkte saada ei olnudki. «Lähenemine oli, et lähme, teeme, vaatame, proovime,» rääkis direktor. «Õpilased läksid lõdva randmega.»

Ta lisas, et matemaatika riigieksam on kohustuslik kooli lõpetamiseks ja et Petersoni õpilaste enamik ei seogi tulevikku reaalaladega, mis omakorda teeb matemaatika distantsilt õpetamise keerulisemaks. «Paljud lapsed läksid distantsõppe ajal tööle ja tuli ka välja distants- ja kontakt­õppe erinevus. Ennast juhtiv õpilane kõrge motivatsiooni ja saavutusvajadusega – seda näha ei olnud,» nentis Kaste.

Teine tegevuspõhimõte

Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave ütles, et Treffneri gümnaasiumi tegutsemispõhimõte võib tõesti olla akadeemilisus ja ülikoolis jätkamine, aga gümnaasiume peab olema erinevaid ning need peavad katma kogu spektri.

«Petersoni gümnaasiumil on teine tegevuspõhimõte: võtta vastu kõik, kes suudavad gümnaasiumiharidust omandada, aga kelle akadeemiline võimekus ei luba näiteks Treffneri programmiga kaasa käia,» selgitas Raave.

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave.
Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave. Foto: Margus Ansu

Ta lisas, et see ei tähenda, et mõnda gümnaasiumi tuleks nimetada eliitgümnaasiumiks, aga on erineva suunaga gümnaasiumid – erineva lähenemisega vastuvõtule, õppetöö korraldusele, lõpetajate ootustele. «Kui lähtuda ainult akadeemilisusest, võivad paljud jääda ukse taha,» sõnas Raave. «Gümnaasiumiharidus ei ole kohustuslik, aga mida rohkem haridustasemeid on läbitud, seda parem alus elus hakkamasaamiseks.»

«Me oma koolis riigieksamit nii palju ei väärtusta, on ka teisi asju,» rääkis Merike Kaste. «Meil on moodulipõhine õpe, õpilane saab õppekava kokku panna nii, nagu ta tahab. On ka mooduleid reaalainetest päris kaugel: psühholoogia, juriidika, tervishoid, ka võõrkeeled.»

Õpilaste unistused

Kaste ütles, et viiendik nende lõpetanuid läks kohe kaitseväkke, mis riigikaitse ja sisejulgeoleku moodulit arvestades ongi ootuspärane samm. «Tegime seda, milleks oleme loodud. Meie logo ja juhtmõte on «Aitame õpilastel ellu viia unistusi»,» lausus ta.

Gümnaasiumihariduse puhul lähtub Petersoni kool direktori sõnul seisukohast, et kõik Eesti lapsed on väärt gümnaasiumiharidust, sest eestlasi on niivõrd vähe. Kui riigieksami tulemus ei tule tippude tasemel, on õpilase isiklik areng ometi tähtis.

«Toetada õpilast ja viia teda edasi, see on väga tähtis – seda rõhutame meie tervishoiumooduli, ka meediamooduli puhul. Just oli lugu, kuidas Púr Múdd teeb endale Euroopas nägu, aga selle laulja on meie vilistlane ja oma alal tugev,» nentis Kaste. «Treffner ja reaalkool on tippude tipu jaoks, kellel peab olema kõrval väga tugevaid õpilasi, kellega võrrelda ennast.»

«Loomulikult ma lehest vaatasin tulemusi, aga Postimehe edetabeli põhjal me mingeid järeldusi ei tee,» ütles Raave. «Vaatame kooli sisu ega hakka üheltki koolilt nõudma kõrgeid riigieksamitulemusi. Mina ei näe mingit probleem. Siin on arvestatud ainult riigieksamite tulemusi, aga õpilased ja nende võimekus on erinevad.»

Märksõnad
Tagasi üles