Juhtkiri: kes jääb vaktsiinist ilma?

  • Esimestel kuudel vaktsiine kõigile ei jagu
  • Esmalt tuleks kaitsta meditsiiniõdesid ja arste
  • Vaktsiinid peavad olema saajatele tasuta
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Kes saab, kes ei saa? Esimene vastus sellele küsimusele tasub kõigil meelde jätta ja läbi mõelda. Nimelt kipub olema nii, et surnutele vaktsiini ei süstita. Seega on esimene eesmärk püüda hoiduda nakatumisest ja teiste nakatamisest.

Mitte ühtegi konkreetset inimest ei kaitse nakatumise eest see, et kaks vaktsiini on loodetavasti kohe-kohe saamas kasutusluba ning veel mitmed on lõpusirgel. Kaitsta saab ikka ja ainult see vaktsiin, mida on inimesele juba antud.

Vaktsiinid on tulemas. Euroopa Liidul on praeguseks lepingud vaktsiinile kasutusluba taotleva BioN­Techi ja Pfizeriga ning veel nelja ravimifirmaga. Läbirääkimised käivad Modernaga, mis on samuti teada andnud oma vaktsiini viimase etapi katsete tulemustest, ja veel ühe ettevõttega. See tähendab, et eurooplasteni on loodetavasti jõudmas viis kuni kuus eri tüüpi vaktsiini. Esmalt peavad need aga läbima Euroopa ravimiameti kontrolli. Seejuures vahetatakse infot ameeriklastega, kes samuti tahavad selle kontrolli läbi teha vajaliku põhjalikkuse, ent tavapäratu kiirusega.

Seejärel peavad vaktsiinidoosid jõudma reaalselt kohale meie haiglatesse ja perearstikeskustesse. On pikemata selge, et kohe esimesel päeval ega esimestel kuudelgi neid kõigile ei jagu. Jaotamise üldpõhimõtted on selged juba kevadest peale. On igati arusaadav, et esmalt tuleb kaitsta just meedikuid, kes haigete ravimise eest hoolt kannavad. Kasvõi ainult pragmaatilistel põhjustel: ei ole võimalik meditsiiniõdesid ega arste asendada, saates haigeid ravima ajakirjanikke või trollijuhte. Kui pikalt õppinud oskajad inimesed ise massiliselt haigestuvad, siis ei ole kedagi meid ülejäänuid ravimas. Järgmiseks on loogilises järjekorras teised elutähtsate teenuste osutajad ning vanuse või tervise eripärade tõttu riskirühma kuuluvad inimesed.

Tänase lehe loost tuleb välja, et Eesti riik alles koostab täpsemat jaotuskava. Mitmed riigid on sellise kavaga tegelenud juba kevadel, ent vähemasti uudistes avaldatud kavad pole olnud kuigi palju spetsiifilisemad eelnevalt kirjeldatud üldpõhimõtetest. Praegusel hetkel pole põhjust Eesti riigiasutustele ette heita, et täpsemat sorti jaotuskava pole varem tehtud. Praegu, kui on juba võimalik ennustada vaktsiinide meieni jõudmise aega ja ka nende omadusi, on sellise kava koostamiseks kindlasti õige aeg.

Postimees toetab kindlalt seda, et vaktsiinid peavad olema saajatele tasuta. Me ei saa lubada, et keegi jätaks end vaktsineerimata selle pärast, et raha pole.

Üks arutlusteema on, kas vaktsiine tuleks pakkuda kõigile soovijatele tasuta, st need tuleks osta maksumaksja kulul. Postimees toetab kindlalt seda, et vaktsiinid peavad olema saajatele tasuta. Me ei saa lubada, et keegi jätaks end vaktsineerimata selle pärast, et raha pole. Pandeemia majanduslikud kahjud on mitme suurusjärgu võrra suuremad võimalikest vaktsineerimiskuludest. Ja iga nakatunu, rikas või vaene, on üksiti oht teistele. Eestil tuleb ses osas minna sama teed nii teiste Euroopa riikide kui ka USAga.

Järgnevate, vaktsiini ootamise kuude jooksul püüdkem igaüks hoida nii ennast kui oma kaaslasi haigestumise eest. Maskid, ventileeritud siseruumid ja mõõdetud CO2 tase ning muud väikesed võtted kokku on pisike hind võrreldes järjekordse range karantiiniga.

20.11.2020 23.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto