Külmikud, personal ja teavitamine ehk väljakutsed koroonavaktsineerimisel

Lisaks arstidele, õpetajatele ja politseinikele võib vaktsiin eelisjärjekorras jõuda poodide töötajateni. Foto: Sille Annuk

Eestil on Euroopa Liidu kaudu sõlmitud koroonavaktsiini ostmise eellepinguid kolme suure ravimitootjaga, millest kõige paljulubavam näib olevat kokkulepe USA ravimihiiu Pifizeriga. Saksa firma BioNTechiga koostööd tegev ettevõte teatas sel kolmapäeval vaktsiini ligi 95-protsendilisest tõhususest ning praegu on nende toode hindamisel Euroopa ravimiametis. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul võib see loa saada juba detsembri teises pooles.Vaktsiini väljatöötamine ja kasutusse andmine on aga vaid üks pool ülesandest. Teine pool seisneb vaktsiini toimetamises inimesteni ja see on juba iga riigi enda teha. Eestis töötab vastavat plaani välja riigiasutusteülene juhtrühm, kes määrab täpselt kindlaks, keda, kus ja millal täpsemalt vaktsineerima asutakse. Protsessi kaasatud viroloogiaprofessor Irja Lutsar oli nõus esialgseid plaane Postimehele tutvustama.

«Alustasime plaanide tegemisega juba mitu kuud tagasi. Kondikava on meil olemas, aga lõpliku dokumendi saame kinnitada siis, kui vaktsiinide asjus on rohkem selgust,» räägib ta. «Eelkõige peame nägema, kui tõhusad on koroonavaktsiinid vanematel inimestel.» Märgid selles suhtes on Lutsari sõnul paljulubavad.

Millal esimesed tarned Eestisse võiksid jõuda, ei oska hetkel keegi öelda. Tarnete eest vastutava sotsiaalministeeriumi teatel sõltub see sellest, millal vaktsiinid müügiloa saavad ja kui kiiresti suudab tootja vaktsiine valmistada.