Mihkel Mutt: kvootidele oleks vaja täiendavaid kvoote

  • Praegune maailm on valdavalt meeste loodud
  • Naised on looduslikult rohkem säilitajad
  • Õige naispoliitik peaks olema justkui kahestunud
Mihkel Mutt. FOTO: Sander Ilvest

Kuigi Eestis on naisi, kes võivad sihtida kõrgeid kohti, ei tundu sookvootide ümber õhinat. Põhjuseks võib inertsi ja eelarvamuste kõrval olla alateadlik kahtlus: kui kvoote rakendada mehaaniliselt, ei pruugi nad täita soovitud eesmärki, kirjutab kolumnist Mihkel Mutt. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mis see eesmärk õieti on? Proportsionaalne esindatus (representatiivsus) kõlab hästi ja õigesti, aga asjale tuleks läheneda eeskätt terviku huvide seisukohast. Süsteemis täidavad selle osad harilikult erisuguseid funktsioone (masina osad peavadki üksteisest erinema). Kvootide kaugem eesmärk pole ühiskonna ühe osa (naiste) isikliku vabaduse suurendamine (pealegi on see vabadus neil põhiseaduslikult olemas), vaid ühiskonna üldine parem toimimine. Muutunud maailma juhtimisse on vaja kaasata rohkem teistsugust alget, kui seal seni domineerinud. Nii et naisi, jah, aga missuguseid naisi?

Mida mõelda «kahtlaste» mõistete mees ja naine all? Rida isikuomadusi nimetatakse traditsiooniliselt ja kokkuleppeliselt mehelikeks või naiselikeks. Enamikul naistel on rohkem naiselikeks peetavaid ja meestel mehelikeks peetavaid omadusi. On kõikvõimalikke vahekordi ja üleminekud on sujuvad, aga ikkagi on kaks suurt enamusrühma, bioloogilis-psühholoogilised n-ö mediaanmehed ja mediaannaised. Neid ongi silmas peetud.

20.11.2020 23.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto