Lehe tootmisega on seotud omamoodi universum: toimetajad, küljendajad, kujundajad, keeletoimetajad-korrektorid. Inimesed, kes saabuvad toimetusse õhtuhämaruses, et leht hommikul lettidele maanduks. Tormakas maailmas, kus paberlehest on saanud kitsa ringi luksus ja huvi, vilksab asjasse pühendatute peast tõenäoliselt vahel ikka läbi, miks või kellele seda kõike teha.
Pole ju saladus, et paberlehed tõmbavad vöid koomale ja isegi suured meediamajad kolivad virtuaalruumi.
Kes on need, kes veel regulaarselt ajalehti ostavad? Unistajad? Teatrikriitikud? Pensionärid? Just neid, paberlehe andunud jüngreid, telefoni ja peakaameraga üles võetud «Kiosk» uudistabki.
Hääbuv traditsioon
Pariisi Victor Hugo väljak on ajalehekioskile soodne asukoht. Traditsioonide järgi on siin äri edasi antud põlvest põlve. Filmi autori, kunstniku ja režissööri Alexandra Pianelli perekond on tuiksoonel lehti müünud juba neli põlvkonda. Pariisi kultuursest vaimust hoolimata lähevad müügiarvud aga sealgi allamäge. Juhuslikke ostjaid on vähe, püsikliente veel napimalt.