T, 27.09.2022

Koroonaaja ettevaatlik linnaeelarve jõuab volinike ette

Jüri Saar
, arvamustoimetaja
Koroonaaja ettevaatlik linnaeelarve jõuab volinike ette
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rahakott. Foto on illustreeriv.
Rahakott. Foto on illustreeriv. Foto: Marko Saarm

Tartu volikogu komisjonid hakkavad sel nädalal arutama tuleva aasta eelarve eelnõu, mille kogumaht on 214 miljonit eurot.

Eelnõu järgi on eelarve 2,8 protsenti suurem kui mullu detsembris vastu võetud tänavune eelarve ja 3,3 protsenti suurem kui koroonapandeemia tõttu kärbitud eelarve, mille suurus on 207,5 miljonit eurot. Seejuures annab suure osa eelarvest laenamine: linn tahab võtta laenu 24,6 miljonit eurot, millest 19,1 miljonit läheb laenukohustuste tasumiseks. Laenukoormust on kavas kasvatada 5,5 miljoni euro võrra.

Eelarve 2021.
Eelarve 2021. Foto: TPM

Elanikkond kahaneb

Lõviosa linna tuludest tuleb tavapäraselt tulumaksu laekumisest, mida ennustatakse 91,1 miljonit eurot, see on samaväärne tänavu oodatava laekumisega.

«Just saime kätte tulumaksu laekumise info oktoobri seisuga, see on viis protsenti suurem kui aasta tagasi,» ütles Tartu rahanduse abilinnapea Gea Kangilaski. «Kahanenud on hotellindus ja toitlustus, aga see moodustab Tartu tulumaksulaekumisest vaid väikese osa. Pisut on kahanenud ka ehitussektor, kuid haridus, tervishoid ja infotehnoloogia veavad tõusu, seal on kasv seitse-kaheksa protsenti.»

Registreeritud tartlaste arv on aasta algusega vähenenud 166 võrra, neid on 95 160. Maksumaksjaid kuus keskmiselt on 43 511, keskmine tulu maksumaksja kohta kuus on 1455 eurot.

Kangilaski märkis, et linna haldusalas tulevaks aastaks palgatõusu ette nähtud ei ole.

Põhitegevuse kuludeks on linnavalitsus kavandatud 160 miljonit eurot, kulud vähenevad võrreldes tänavuse täpsustatud eelarvega 0,2 protsenti. Põhitegevuse tulud kasvavad kiiremini kui põhitegevuse kulud ja nendeks ennustatakse 170 miljonit eurot.

Eelarve koostamist varjutab tõdemus, et keegi ei tea täpselt, mis koroonapandeemia jätkudes majandusega juhtub.

Kangilaski osutas, et see on tavatu olukord eeskätt tänu majandamistegevuse kuludelt kokkuhoiu rakendamisele. «Põhitegevuse kulud varasematel aastatel on pidevalt kasvanud, kuni kümme protsenti aastas. See on esimene aasta, kus me sinna mingit kasvu ei luba,» ütles ta.

Linnaeelarve tulupoolt on plaanis turgutada vara müügist: Staadioni tänava haiglakompleks, krundid Mõisavahe 73 ja 75, Roosi 81, Jänese 38 ja 42, Lääne 12 ja Lääne 16, Ujula tänava ja Inseneri tänava krundid lisaks. «Vaevalt me kõiki müügivalmis objekte suudame maha müüa, neid on varuga. Kokku loodame vara müügist 2,2 miljonit,» ütles Kangilaski.

Kardetust väiksem langus

Kuna tulude vähenemine jäi kardetust väiksemaks, on linna rahaline seis hea ning vajadus 2020. aasta lõpus laenuraha järele on prognoositust väiksem, hindas olukorda linnapea Urmas Klaas.

«Laenukoormuse stabiilsus ja suurem laenupuhver aitavad meil keerulises olukorras toime tulla,» lisas linnapea. «Tagame linlastele kõik vajalikud teenused ja teeme ka majanduse elavdamiseks olulisi investeeringuid kokku 35 miljoni euro eest.»

Investeerimistegevuse kuludeks planeeritud 35,1 miljonist eurost 14,1 miljonit eurot on toetuste varal. «Midagi suurt lisandunud pole, ei ole ka infot südalinna kultuurikeskuse kohta,» märkis Kangilaski.

«Mure teadmatuse pärast on päris suur,» nentis abilinnapea. «Aga me lähtume rahandusministeeriumi hinnangutest ja prognoosidest. Loodame, et läheb nagu kevadel – kui päris lockdown tuleb, siis loodetavasti omavalitsustele laekumata tulu mingil määral hüvitatakse. Riigi abi oligi põhjus, miks eelarve on tänavu kardetust vähem vähenenud.»

Koroonaviiruse ja ennetamisega kaasnevate kulude katmiseks on reservfondi suurus 1 260 000 eurot.

Eelarve esimene lugemine volikogus on kavas 4. detsembri istungil ja vastuvõtmine 17. detsembril.

Märksõnad
Tagasi üles