N, 30.06.2022

Juhtkiri ⟩ Gümnasistid koroonarindele

Postimees
Gümnasistid koroonarindele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

Alates järgmisest nädalast peavad Harjumaa ja Ida-Virumaa gümnaasiumiastme õpilased jääma distants­õppele, sest viimasel ajal on teismeliste hulgas nakatumine koroonaviirusega hüppeliselt kasvanud. Piltlikult öeldes saadetakse nad valitsuse otsusega sõtta koroona vastu, kus neil tuleb diivanil lesimisega lüüa tagasi epideemia pealetung.

Ülesanne tundub küll kerge, võrreldes sellega, mida pidid läbi elama gümnasistid Vabadussõjas, kuid õpilaste isiklik panus epideemia ohjeldamisse on siiski tublisti kaalukam kui paljudel meist, kes saame oma toimetamisi jätkata vaid distantsi hoidmise ja maski kandmise väikese ebamugavusega.

Distantsõpe kui õppevorm on õpilastele suur katsumus. Tallinna Ülikooli teadlaste hiljutine mahukas ­uuring üldhariduskooli õpilaste, õpetajate ja lastevanemate hulgas näitas, et ligi kolmandik õpilastest jäi kevadisel distantsõppel hätta ja nende tulemus langes. See kolmandik sai koroonasõjas piltlikult öeldes haavata ja vajas «taastusravi», et teistele arengus järele jõuda.

Distantsõpe pole kerge ka õpetajatele. Arvatakse, et kui meil on olemas Stuudium, Opiq ja Foxademy, Zoom ja Teams, siis on nende abil võimalik õpet neti kaudu sama tõhusalt korraldada kui klassiruumis. Tegelikkus on õpetajale siiski midagi muud. Kevadine kogemus näitas, et õpetaja koormus distantsõppe ajal kasvas suuresti ja siiski ei saavutatud sama häid tulemusi kui tavaõppega.

Et koolide võimalused ja õpilaskonnad on erinevad, tuleks kaaluda ka eritingimuste võimaldamist.

Kõiki distantsõppe probleeme silmas pidades võttis haridus- ja teadusministeerium suvel vastu soovituse, et seda ei tohiks rakendada kauem kui kaks nädalat korraga. Valitsuse­ viimane otsus seda soovitust ei arvesta. Terviseameti hinnangul on olukord kriitiline ning avaliku hüve nimel tuleb gümnasistid rindele saata kolmeks ja pooleks nädalaks ning jõule ja koolivaheaega juurde arvestades lausa 10. jaanuarini.

Loodetavasti on otsusel positiivne mõju, kuid see pole päris kindel. Novembri alguses ilmunud ülevaateartikkel ajakirjas Nature toob esile, et eri riikide senise kogemuse põhjal ei ole koolid nakkuskolded, pigem vastupidi, nakatumine koolides on olnud suhteliselt tagasihoidlik. Ka Eestis on koldeid vaid üksikutes koolides, samas kui distantsõppele tuleb jääda 87 gümnaasiumil.

Suurem roll nakkuse levikul on huviringidel ja noorte kogunemispaikadel. Sealsete kontaktide kaudu võib nakkus kergesti levida koolide vahel. Seda arvestades oleks tõhusam panna pausile huviharidus ja piirata noorte kogunemisvõimalusi väljaspool kooli. Distantsõppe põhjustatud lahusolek ja kasvanud vabadus võib tekitada suurematki kiusatust sõpradega kokku saada kui koolis käies.

Sõjas on tähtis juhtimise otsustavus ja selle puudumist valitsusele ja terviseametile ette heita ei saa. Sama tähtis on plaane jooksvalt muuta, kui olukord võimaldab, ning mitte lämmatada initsiatiivi altpoolt.

Tänases Postimehes on põhjalik ülevaade gümnaasiumide eelseisvast distantsõppest. Nii mõnigi haridustegelane ja poliitik on kutsunud üles leidma paindlikumaid lahendusi. Et koolide võimalused ja õpilaskonnad on erinevad, tuleks kaaluda ka eritingimuste võimaldamist, kus see on põhjendatud.

Märksõnad
Tagasi üles