Töömahukat söötmist korraldab järjest automaatsem tehnika

5 min lugemist
Söötmisrobot suudab toimetada kolm ööpäeva inimese otsese sekkumiseta. FOTO: Lely/Linery

Loomakasvatuse efektiivsuse määrab piima- või lihaveiste söötmise kvaliteet, millest otseselt sõltub piimaand või juurdekasv. Selle tagamiseks tuleb kasutada tehnikat, mis suudab ise söödaratsioonid kokku segada ja loomadele nina ette toimetada.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Hinnanguliselt on loomade söötmine farmides kõige aeganõudvam tegevus. Kui piimalaudas on enamasti kasutusel automaatne lüpsitehnika kas robotite või lüpsikarusselli näol, siis söötmine toimub tihtipeale suisa käsitsi või on see vaid osaliselt automatiseeritud.

Asja iseloomustamiseks võib näiteks tuua, et 1500pealine lüpsikari tarvitab ööpäevas umbes 400 m³ sööta, mille käsitsi valmissegamine ei tuleks kõne allagi. Selliste söödakoguste käitlemisel on ennekõike oluline ratsiooni täpsus ja teiseks – söötmine võimalikult väikese tööjõukuluga.

Kui, siis kõik

Nii on farmides tähtis koht söödamikseritel, olgu need statsionaarsed, iseliikuvad, järelveetavad või täisautomaatsed. Söödamikseri automaatika ja tehniline võimekus peavad tagama loomadele õige söödaratsiooni etteandmise päevast päeva. Võtmetähtsusega on söödasegu õige koostamine ja õigeaegne etteandmine. Kui suund on võetud kogu farmitöö automatiseerimisele, peavad seda olema nii lüpsmine kui ka söötmine, toimudes sünkroonselt inimese suurema sekkumiseta.

Sellist võimalust pakub Lely Vectori automaatne söötmissüsteem, mis nõuab inimese abi sisuliselt vaid kord kolme päeva tagant, kui tuleb silo ette anda ning jahu ja mineraalainete kolud täita. Ülejäänu teeb mikser- ja söötmisrobot, mis on valmis tegutsema ööpäev läbi.

25.11.2020 27.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto