Jüri Rass: ehitusturg vajab riigi sekkumist

Jüri Rass. FOTO: Sven Soome

Kuidas mõjutavad riigi suurinvesteeringud ehitusturgu, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Viimase paari nädala jooksul on meedias ilmunud arvamusi ja seisukohti Eesti ehitusturust. Täiesti loomulikult on peamine rõhuasetus viirusekriisil, selle mõjul majandusele ja ehitusturule. On neid, kes väidavad, et riik ei panusta ehitusturgu piisavalt, kui ka neid, kelle arvates viivad riigi plaanitud ehitusobjektid hoopis turu ülekuumenemiseni. Keda uskuda?

EL ja Eesti valitsus otsustasid viiruspuhangu mõjul tekkinud kriisi leevendamiseks ja majanduse elavdamiseks suunata majandusse märgatava hulga täiendavaid investeeringuid. EL suurendas järgmise seitsmeaastase eelarve 1,8 triljonile eurole, mis hõlmab eriolukorrale reageerimiseks 750 miljardi euroni küündivat taastepaketti. Eestile tähendab see omakorda ligikaudu 6,8 miljardi euro eest võimalusi täiendavateks investeeringuteks. Seejuures on suur osa rahast mõeldud ühtlasi laiemate eesmärkide saavutamiseks, näiteks kasvuhoonegaaside vähendamiseks.

Rusikareeglina suunavad riik ja kohalikud omavalitsused tavaolukorras oma investeeringud laiemat kasu toovate objektide rajamiseks, mis ei too alati otsest rahalist tulu. Klassikaliseks näiteks on maanteed ja raudteed, mis muudavad liikumise kiiremaks ja ohutumaks. Samuti ühiskondlikud hooned, mis on vajalikud elu toimimiseks riigis, näiteks koolimajad, lasteaiad ja haiglad. Majandusõpikutest on tuttav majakate näide, millega riik tagab ohutu liikumise laevadele, hoidmaks ära karile sõitmise kahjud. Ideaalses olukorras suudavad sellised objektid katta otseselt oma ülalpidamiskulud, kuid üldiselt on see keeruline, sest näiteks maanteede puhul nõuaks see teekasutustasu kehtestamist.

25.11.2020 27.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto