JULGEOLEK ⟩ Martin Hurt: sisekaitse reserv või kriisireserv – nimi ei muuda olemust

6 min lugemist
  • Julgeolekukeskkonna muutudes on analüüsivad riigid rohkem reservide kasutamist
  • Eesti ei ole sisekaitsereserviga Euroopas unikaalne, analooge leidub ka Põhjalas
  • Riigid on tuvastanud vajaduse tugevdada sisekaitset erinevate kriiside puhuks
Eesti politsei eriüksuse K-komando liikmed harjutasid kolm aastat tagasi laskmistreeningul 100 meetri pealt tulistamist. FOTO: Toni Läänsalu

Põhjala riigid on teadvustanud vajadust tugevdada politseid erakorraliste sündmuste puhuks, kuid teevad seda üsna eri moodi, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Martin Hurt.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kõik vaadeldud riigid – Soome, Rootsi, Norra ja Taani – on tuvastanud vajaduse tugevdada politseid erakorraliste sündmuste puhul, mis ei piirdu ainult kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaga, vaid ka mitmesuguste erakorraliste sündmuste ja kriiside puhul, sh massiüritused, terrorirünnakud või suurõnnetused. Politsei tugevdamine on aga otsustatud lahendada eri moodi.

25.11.2020 27.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto