Kuidas vältida tervishoiu kokku kukkumist?

26. november 2020, 0:01

3 min lugemist

Kiik: Tervishoiu rahastamine vajab süsteemset muutust.
Pikad ooteajad tingivadrahuldamata vajaduse arstiabi järele
Inimesed saavad ise oma tervise heaks paljugi teha.

Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits toonitas, et terviseteadlikkust ja -kirjaoskust peaks juba maast madalast teadvustama ja õpetama. FOTO: Tairo Lutter

Eestis on Euroopa suurim rahuldamata vajadus arstiabi järele ja senise ravikindlustussüsteemi jätkudes hakkab tervishoiuteenuste kättesaadavus vähenema, selgus eile esitletud Arenguseire Keskuse raportist.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele

Tellijale

Samal ajal kui riigijuhid tegelevad uurimisega, kuidas abielureferendumit korraldada, on hoopis vähem tähelepanu saanud Eesti tegelik, päris probleem: rahvastik vananeb, tööealiste osakaal väheneb, sotsiaalmaksust laekuv tulu langeb ning haigekassa hakkab suurde miinusesse jõudma. Kui tervishoiu rahastusmudelis ei võeta süsteemseid muudatusi ette, jõuab haigekassa kriisi juba järgmise viie aasta jooksul.

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov selgitas, et kui lisatulu ei leita, tähendab see pikenevaid ravijärjekordi ning aastaks 2035 kujuneks inimeste omaosalus raviteenuste eest tasumisel praegusest kaks korda suuremaks. Seetõttu kasvaks kaks korda ka tõenäosus kõrgete tervishoiukulude tõttu vaesuda, sest 15 aasta pärast vaataks haigekassa eelarvest vastu 900 miljoni eurone auk.