GRAAFIKUD ⟩ Koroonaviiruse selgroog on murtav

5 min lugemist
  • Maskivaenajad väänavad teaduslikke fakte omatahtse
  • Hea ventilatsioon ja head maskid loovad siseruumidest turvalise olemiskoha
  • Viirusega toimetuleku tööriistakast on koos - hakkame kasutama!
Maskid ja ventilatsioon suudavad toime tulla keskkonnafüüsik Heikki Junnineni poolt riukalikeks nimetatud areosoolisosakestega, millel viirused suudavad liikuda täpselt sinna, kuhu liigub õhk: kas kopsusügavusse, ventilatsioonišahti või takerduda maskimaterjali kiududesse. FOTO: Pixabay

Hetk, kui valitsus tegi liigagi pikalt viibinud otsuse ja liikus paari sammuga maskikohustuseni, käivitas see teisegi protsessi, jonni maskide kasutamise vastu. Selles pole Eesti unikaalne – mujalgi on näiteid, kus on kehtestatud hingamisteede kaitsmise kohustus. Seda tõrksust on julgustamas ka mõnegi nimeka õigusharidusega inimese väljaütlemised, et maskide kohustamine pole seadusega kooskõlas ja enamgi – need ka ei toimivat.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui esimene väide on ehk diskuteeritav, siis teisega on astutud pinnale, kus juura püüab teadust trotsides justkui öelda, et filter ei filtreeri, sest see ei filtreeri. Psühholoogiast on teada nähtus, mida nimetatakse pareidooliaks. See on ebakorrektne tunnetus, et omavahel seostamatute objektide vahel on tähenduslik muster – näiteks nähakse taevalaotuses pilvede asemel inimnägusid või kuuldakse muusikas salasõnumeid.

Maskist üksi pole kasu

Pareidooliat meenutab ka maskikriitikute tahe tõlgendada kõiki, ka teaduslikul alusel loodud tekste neile sobilikul moel. Üks sellistest on ajakirjas Annals of Internal Medicine avaldatud artikkel, milles uuriti juba koroonakevadel seda, kui palju on maskidest abi viiruse leviku tõkestamisel. Seda tehti Taanis, kus kehtis kevadel Eestiga enam-vähem samasugune isolatsioonikord. Selle ajal jagati ca 3000 inimesele maskid ja nende nakatumist võrreldi umbes sama suure võrdlusgrupiga. Maskikandjate hulgas nakatus 1,8% osalejatest ja maskita seltskonnal jäi taudi 2,1% osalejatest.

Järsk ja võimendatud järeldus neist tulemustest oli, et maskide kaitsvat võimet sel moel kindlaks teha ei õnnestunud.

Pigem näitas katse tõsiasja, et ühiskonna lukustamine teeb ära viiruse leviku takistamise põhilise töö. Kui ühiskondlik tegevus, sh majandus on seiskunud, siis viirus ka ei levi. Viiruse leviku näitajate poolest 100 000 elaniku kohta pole võimalik kevadisel Taanil ja sama perioodi Eestil palju vahet teha.

25.11.2020 27.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto