N, 2.02.2023

Tark Tartu ⟩ Mart Ustav: küsimus vaktsiinide ohtlikkusest on üle võimendatud

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Mart Ustav: küsimus vaktsiinide ohtlikkusest on üle võimendatud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Professor Mart Ustav: «Ma olen ka seisukohal, et parem on nakkust ära hoida kui seda ravida.» 
 
Professor Mart Ustav: «Ma olen ka seisukohal, et parem on nakkust ära hoida kui seda ravida.»  Foto: Sille Annuk

Professor Mart Ustav, mis teie lemmikmolekul on? Biotehnoloogiafirma Icosagen juht Mart Ustav ei hakka küsimuse üle muigama. «Viimasel ajal on see immunoglobuliin A,» vastab ta.

Immunoglobuliin A tähendab kehavedelikes leiduvat antikeha (sIgA), mis vastutab infektsiooni korral hingamisteede ja soolestiku kaitse eest. Niisiis on immunoglobuliin A üks koroonaviirushaigusest jagusaamise peategelasi.

Mart Ustav, kui palju koroonaviirus ise segab te ettevõtte töötajail SARS-CoV-2 viiruse antikehapõhise ravimikandidaadi loomist?

Üldse ei sega. Meil on maskikandmise kohustus. Kui oleme ühes toas, on maskid kõigil ees. Sotsiaalne suhtlus ja vahetu arutelu aitab asjade edenemisele kaasa palju rohkem kui ekraanide tagant rääkimine.

Aga jah, kui enne koroonapandeemiat istusid meie äriarendusmeeskonna liikmed lennukites, hotellides ja konverentsidel, siis nüüd istuvad nad Teamsis ja Zoomis või siis telefoni otsas.

Meie põhiväärtusi ei looda aga mitte ainult arvuti taga, vaid reaalse teadusliku uurimistööga. Arvutis saab tulemusi analüüsida ja võrrelda, aga kui tahta tekitada uut informatsiooni, siis muud võimalust ei ole, kui kindad kätte ja laborisse.

Kui vaadata me tänavusi käibeid ja projektide mahtu, siis need ei ole vähenenud. Koroona on toonud meile väga palju lisateenistust. Seda me eelarve planeerimisel ei osanud kuidagi ette näha. See tekkis otsekui tühjast kohast.

Niisiis hea aeg ärile, aga pingeline ja ohtlik aeg maailmale. Kas usute, et tänavune talv jääb ainsaks talveks, kus elu on normaalsusest nii kaugel?

Me loodame seda. See ei ole samas lootuse või uskumise küsimus. Koroonaviirused on viimase paarikümne aasta jooksul kolm korda murdnud inimestesse. Esimene oli 2002. ja 2003. aasta SARSi haiguspuhang Lõuna-Hiinas. Järgmine oli MERS, mis tuvastati aprillis 2012 Saudi Araabias. Ja nüüd oli SARS-CoV-2.

Kui vaadata koroonaviiruste perekondade järjestuste bioinformaatilist analüüsi, mis loomades on identifitseeritud, siis neid on tuhandeid. Mitte keegi ei oska järjestuse peale vaadates öelda, kas ühest või teisest võib kujuneda järgmine zoonoos, see tähendab niisugune nakkushaigus, mis võib loomadelt edasi kanduda inimesele. Kolm korda on see juhtunud, mis välistaks neljanda?

Ravimifirmad hõikavad üksteise võidu, et nad jõuavad oma vaktsiiniga kohe-kohe turule. Võidujooks on natuke ka hirmutav. Me ei tea, mida meile tegelikult lubatakse ja kui ohutu see on?

Kõik need vaktsiinid on uue generatsiooni vaktsiinid, mis on niinimetatud geneetilised vaktsiinid. Olgu jutt Sputnikust või AstraZeneca vaktsiinist või Moderna või Pfeizeri ja BioNTechi omast. Kõik põhinevad sellel, et viiruse geneetiline informatsioon kantakse inimese rakkudesse ja pannakse seal bioloogiliselt aktiivsesse vormi, mille tulemusena hakkab organism tootma viiruse antigeeni. See on igatpidi loomulik moodus immuunvastuse tekitamiseks ja imiteerib suuresti seda protsessi, mis inimestes tekib viirusnakkuse korral. Mina arvan, et see küsimus vaktsiinide ohtlikkusest on üle võimendatud.

No püha jumal, milline ettevõte ei taha siis kasumit, kui ta oskab ja tal on suutlikkus midagi teha, küsib Icosageni juhataja Mart Ustav.
 
No püha jumal, milline ettevõte ei taha siis kasumit, kui ta oskab ja tal on suutlikkus midagi teha, küsib Icosageni juhataja Mart Ustav.  Foto: Sille Annuk

Ma ei usu ka, et keegi teadlastest üritab haltuurat teha. Kõik saavad aru, milline probleem maailmas eksisteerib. Juba see, et Ameerika Ühendriikide valitsus pani 10 miljardit USA dollarit vaktsiini arendustesse… Vaktsiiniarendused ei käi mitte farmaatsiafirmade enda rahakoti peal, ainult meie siin Eestis peaksime seda oma rahakoti peal tegema.

Suuri farmaatsiafirmasid toetatakse vaktsiiniarendustes maksumaksja rahaga palju. See on kõigi pingutus selleks, et luua vaktsiin ja luua kaitse selle viiruse vastu. Teine võimalus oleks, et vanemad ja kehvema immuunsusega inimesed surevad ära. Või nagu me näeme – algab riikide lukkupanemine, mis ilmselt ootab ees ka Eestit.

Heita neile ette aga seda, et nad tahavad kasumit teenida... No püha jumal, milline ettevõte ei taha siis kasumit, kui ta oskab ja tal on suutlikkus midagi teha.

Gripi puhul luuakse igal aastal uus vaktsiin. Kas koroonaviirushaiguse puhul hakkaks olema samamoodi?

Kuna on loodud geneetilised vaktsiinid, mis jäljendavad viirusnakkust kõige tõelisemalt, siis nii rakuline immuunvastus kui ka antikehaline immuunvastus peaksid olema täiuslikud ja pikaaegne nakkuskaitse võiks olla võimalik.

Kas nüüd on mingi võimalus, et viirus ikkagi põgeneb läbi selle immuunkontrolli, ja me peame uuesti vaktsineerima või looma uue vaktsiinimolekuli, seda näitab tulevik. Küsimus on asjakohane, aga vastuse sellele annab aeg.

Kui kaua võiks püsida aga haiguse enda läbipõdemisest tekkinud kaitse?

Kui vaadata koroonaviirushaiguse läbipõdenud patsiente, keda me kutsusime kevadel verd andma, et eraldada sealt antikehi, mis tunneksid ära koroonaviiruse ogavalgu, siis… Ma saan näidata teile diagramme, siin on 187 patsienti, ja näete: kaks kuni kolm kuud pärast nakkust on RBD- ja S-valgu ehk ogavalgu- ning nukleokapsiidivastane reaktsioon väga tugev. Kui me vaatame sedasama novembris, siis on need oluliselt kukkunud.

Mart Ustav näitab, mida ta täpselt mõtleb.
Mart Ustav näitab, mida ta täpselt mõtleb. Foto: Sille Annuk

Probleem on selles, et me ei tea, kui kaua neutraliseeriv immuunvastus kehtib. Ainult võõrvalku äratundvad antikehad võivad vabalt seal olla, aga kas neil on ka bioloogilist võimet seda ogavalku blokeerida? Seda me ei tea.

Teine küsimus on, kui suur või pikaaegne on see rakuline immuunvastus. Immunoloogilise mälu seisukohalt ja viiruse organismist kõrvaldamise seisukohalt on sel oluline osa.

Vastates nüüd küsimusele: jah, kaitse püsimiseks on antikehad vajalikud. Aga ka teised immuunsüsteemi komponendid on olulised.

Mis omab neist iga inimese tervislikust seisundist lähtuvalt määravat tähtsust, ei oska keegi veel öelda. See vajaks patsientidepõhist analüüsi.

Tee lasta populatsioonil haigus ühtlaselt läbi põdeda ja saada karjaimmuunsus pole vist mõistlik?

Idee karjaimmuunsusest on õige, aga küsimus on, kuidas seda saavutada. Kas loomuliku nakatumise teel või vaktsiinidega.

Idee karjaimmuunsusest on õige, aga küsimus on, kuidas seda saavutada. Kas läbi loomuliku nakatumise või vaktsiinidega, ütles Mart Ustav.

Kirjeldage neid katseid hamstritega, mida Icosagenis väljatöötatud antikehadega Prantsusmaal praegu tehakse?

Meil on kaks rakendust. Üks on terapeutiline, see tähendab, et kõigepealt loomad nakatakse viirusega, ja siis me süstime neid, et näha antikeha ravivat efekti.

Teine on preventiivne rakendus. Me pritsime antikeha hamstrile ninasõõrmeisse ja hoiame natukene, ning seejärel nakatame neid. Et veenduda, kas antikehadel on mingi roll ennetuses.

Terapeutilises faasis meie antikeha töötab väga hästi. Selles pole kahtlust. Nüüd eelmisel laupäeval algas teine katse.

See ravimikandidaadiks sobiv molekul sai valmis tänu Eesti inimestele, kes olid nõus vereproovi andma.

Jah, annetajaid oli Saaremaalt, Tallinnast, Tartust, Võrust, kokku 187 inimest. Selles ettevõtmises on elegantne see, et mängus on reaalne looduslik nakkus, millele inimese immuunsüsteem on adekvaatselt reageerinud. Tänu sellele saime neid antikehi inimestelt isoleerida äärmiselt efektiivselt. Kui me nüüd saaksime ainult edasi liikuda… On vaja ainult mõned miljonid, et me võiksime kevadel alustada kliinilisi katsetusi. Ootame Eesti riigilt oma taotlusele vastust.

Mis on kõige hirmsam asi, mida viirus võib maailmas korda saata?

Praeguse viirusnakkuse ohvriteks on inimesed, kes on elukaare lõpus. Loomulikult on kahju elamata aastate pärast, aga poleks midagi jubedamat viirusest, mis tabaks spetsiifiliselt vaid lapsi. Seda oleme ka kogenud, kui mõelda 1956. kuni 1958. aastani levinud polioviiruse suure puhangu peale. Niisugune viirus võiks hakata ohustama inimkonna eksistentsi.

Professor ja akadeemik Mart Ustav on tunnustatud teadlane. Tal on ette näidata 20 aastat kogemust, kuidas intellektuaalomand ja alusteaduses avastatu raha teenima panna.
 
Professor ja akadeemik Mart Ustav on tunnustatud teadlane. Tal on ette näidata 20 aastat kogemust, kuidas intellektuaalomand ja alusteaduses avastatu raha teenima panna.  Foto: Sille Annuk
Märksõnad
Tagasi üles