L, 1.10.2022

Miks mõni seniajani reisib ja vabadust naudib?

Kristina Herodes
, Arteri ajakirjanik
Miks mõni seniajani reisib ja vabadust naudib?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Hendrik Toompere tegi poja toast koduse ateljee. «Lükkan kamina käima, molbert ja maaliasjad on üleval. Just koroonaaeg andis impulsi ja käivitas mind, ma olen sellele väga tänulik.»
Hendrik Toompere tegi poja toast koduse ateljee. «Lükkan kamina käima, molbert ja maaliasjad on üleval. Just koroonaaeg andis impulsi ja käivitas mind, ma olen sellele väga tänulik.» Foto: Erakogu

Koroona ajal olen mitmelt tuttavalt pragada saanud, et pole piisavalt sünge. Kodus kinni istudes peaks stress laes, tuju nullis ja kopituselõhn kuklas olema? Aga kõigil pole! Mõni reisib kus tahab ja on vaba kui lind. Kuidas? Maalides. Tõesõna, see päästab kinnipeetu kannatustest.

Kui juba teine plaanitud matkareis korstnasse läks, tuli mul suurest mägedeigatsusest pisar silma. Marineerisin paar päeva süsimustas süvanukruses, siis sai kõrini. Mul suva! Mina lähen ikka reisile! Kaevasin värvid välja, okupeerisin köögilaua ja voilà! Reisi kuhu tahad. Kogu maailm on su ees valla, totaalne vabadus. See oli niivõrd võimas kogemus, et ühekordsest tujutõstmise projektist sai kestev kirg. Konverteerisin koroonaaja kinnimaja 42 maastikumaaliks, ja teate, kui hea tunne see on!

Peale selle, et avastasin aastaid uinunud armastuse, märkasin korraga, et õige paljud teisedki on sama ala lummuses. Ja kõik nad püsivad õnnelikud ka praeguses närvihaiges maailmas. Usu, siin ei loe karvavõrdki, kas sa oled kunagi varem maalinud või mitte – parim aeg enda sees uut maailma avastada on just nüüd, mil maailm lukus. Haara pintsel ja päästa oma psüühika! Uskumatu teekond

AV2 päikesetõus «Mägedes ongi sellised muinasjutulised hommikud, kui päike tõuseb roosakuldselt ja orud on udulooris. Tõuse kell kuus üles ja näed.»
AV2 päikesetõus «Mägedes ongi sellised muinasjutulised hommikud, kui päike tõuseb roosakuldselt ja orud on udulooris. Tõuse kell kuus üles ja näed.» Foto: Kristina Herodes

Uskumatu teekond

Hendrik Toompere, lavastaja ja näitleja

Kunstiga on mul huvitav lugu. Lapsepõlvest saati võtsid ema-isa mul kraest kinni ja vedasid näitustele kaasa. Ja mulle meeldis see kohutavalt! Suur vaikne ruum, maalid, ja eriti meeldis mulle lõhn – kõik lõhnas värnitsa, õli ja tärpentini järele. Kunst on mind alati köitnud.

Hilisem elu läks kuidagi niimoodi, et mul on õige palju sõpru maalikunstnike hulgas, keda ma väga imetlen, aga arvasin, et minusse see ei puutu. Korraga aga mõtlesin, et ostan õige ka värvid ja hakkan tegema. Just koroonaaeg andis impulsi ja käivitas mind, ma olen sellele väga tänulik.

«Seda maali alustades mõtlesin Hermine viiendale sünnipäevale. Kuidagi kujunes aga nii, et selle pildi sisse ujus Svidrigailovi kui «Kuritöö ja karistuse» tegelaskuju maailmataju. Mul käib praegu teatris töö selle tükiga. Svidrigailov kujutab teispoolsust ette pisikese tahmunud toana, mille nurkades on ämblikud. Samuti tundub talle ka koidik Napoli lahe ääres läila.»
«Seda maali alustades mõtlesin Hermine viiendale sünnipäevale. Kuidagi kujunes aga nii, et selle pildi sisse ujus Svidrigailovi kui «Kuritöö ja karistuse» tegelaskuju maailmataju. Mul käib praegu teatris töö selle tükiga. Svidrigailov kujutab teispoolsust ette pisikese tahmunud toana, mille nurkades on ämblikud. Samuti tundub talle ka koidik Napoli lahe ääres läila.» Foto: Hendrik Toompere

Oleks ma maal, oleksin kukkunud peldikut ehitama või aknaid parandama, aga mida sa linnas teed... Võtsin südame rindu, ostsin kohe õlivärvid ja lõuendid. Ja jube huvitavaks läks. Et see maailm on nii põnev, poleks iial osanud arvata!

Mina väljendan lõuendil emotsioone, ma ei hakka ju tooli joonistama. Kiht-kihilt kannan tundeid peale ja kiht-kihilt hakkab äkki välja tulema elu. Just pealispinna sisse ronides. Mulle tundub, et teatris teen ma sama asja mis maalides. See on uskumatu teekond. ...

Loovust leidub kõigis

Margit Lipstuhl, treener

Ma olin jumala õnnelik, et sain tänu koroonale viimaks aega maalida! Ostsin molberti, enne mul sellist asja polnudki kodus. Vähemalt tegelen millegagi. Ja tuli nädalas üks maal.

Varem polnud kunagi võimalust nii kaua maalida, kui süda ihkas. Aga nüüd, koroona ajal, märkasin sotsiaalmeedias, et paljud teisedki on avastanud – see on ideaalne võimalus loovust arendada. Paljud kukkusid maalima. Mina olen veendunud, et loovust leidub kõigis. ...

Norra maastik, Lofoodid.
Norra maastik, Lofoodid. Foto: Margit Lipstuhl

Kohutavalt suur vabadus

Argo Ideon, ajakirjanik

Sattusin ühe reisi ajal Bangkoki kunstiturule ja ostsin kaks pilti. Pildid ise ei maksnudki eriti palju, aga logistika, kuidas need endale koju saada, oli hästi keeruline ja kulukas.

Siis tuli mõte: ainus võimalus ajakirjaniku eelarvega kunstimaailma siseneda on ise kunsti teha. Minul koroona tõuget väga ei olnud, lihtsalt eelmine aasta kirjutasin raamatut ja ei teinud ühtegi pilti, sel aastal hakkasin jälle maalima.

Umbes kolm aastat tagasi alustasin. Panin esimese linnavaate Facebooki ja kümne minutiga ilmus ostja, tahtis seda kangesti endale saada ja oligi müüdud. ...

Washoku. «Viimane pilt minu galeriist on koroonapilt – kaks sõbrannat, kellega käisime kohvikus enne Eesti lukku panemist. Leppisime kokku, et kohtume peagi taas, aga siis oligi kõik kinni. Nii et ongi pilt pildis, kohtusime Messengeris, selline on maali lugu.» Argo Ideon ehk Archie
Washoku. «Viimane pilt minu galeriist on koroonapilt – kaks sõbrannat, kellega käisime kohvikus enne Eesti lukku panemist. Leppisime kokku, et kohtume peagi taas, aga siis oligi kõik kinni. Nii et ongi pilt pildis, kohtusime Messengeris, selline on maali lugu.» Argo Ideon ehk Archie Foto: Argo Ideon

Loe lõpuni ja saad täpselt teada kuidas maalimine sulle vabaduse tagasi annab ning kodus oldud aja mõnusaks muudab. Kolm kirglikku kunstisõpra jagavad oma kogemusi, rikkalikult maale!

Märksõnad
Tagasi üles