N, 2.02.2023

Eleri Pilliroog ja Karl-Hendrik Pallo: välistudengite tümitamine ei aita

Eleri Pilliroog ja Karl-Hendrik Pallo: välistudengite tümitamine ei aita
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Karl-Hendrik Pallo (EÜL-i avaliku poliitika nõunik) ja Eleri Pilliroog (EÜL-i juht)
Karl-Hendrik Pallo (EÜL-i avaliku poliitika nõunik) ja Eleri Pilliroog (EÜL-i juht) Foto: Erakogu

Kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu eesmärk olevat julgeolekukaalutlused ja vajadus takistada ülikoolide muutumist migratsioonipumpadeks, kuid need põhjendused pole veenvad.

Riigikogulane Jaak Valge kirjutas 20. novembri lehes rahvusvaheliste tudengite ning Tartu ülikooli kvaliteedi ainetel. Ka meie Eesti üliõpilaskondade liidus peame kõrghariduse kvaliteeti tähtsaks, kuid kõigi autori seisukohtadega me nõus olla ei saa.

Jaak Valge selgitas, et kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu eesmärk on julgeolekukaalutlused ja vajadus takistada ülikoolide muutumist migratsioonipumpadeks. Kui eelnõu eesmärk oleks päriselt probleeme lahendada, oleks kaasamise head tava järgides eelnõu ettevalmistamise aruteludesse kutsutud rohke praktilise kogemuse ja teabe huvirühmi. Sellise koosloome tulemusel ei oleks riigikogu ette jõudnud kiiruga kokku klopsitud läbi mõtlemata eelnõu, mida lugedes tundub, et on otsustatud, et kui masinas on üks tihend läbi, tuleb kogu masin õhku lasta, selmet tihend välja vahetada.

Eelnõu seletuskirjas nimetatud siht on «korrastada välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja elama asumise tingimusi, pidades silmas ka erinevates riiklikes arengukavades toodud eesmärke» ning «soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad ühiskonnale tervikuna suuremat lisandväärtust».

Seejärel seletab siseministeerium kolmandatest riikidest pärit tudengite kiusamist sellega, et nad võivad peale õpinguid «sisemiselt solvuda ja pettuda» ning neist saavad «avalikku korda/riigi julgeolekut ohustavad tegurid», kes lõpuks jõuavad «terrorismi toetamiseni».

Meie meelest peaks eelnõu tooma välja konkreetse probleemi ja lahenduse, praegune versioon on sellest aga kaugel.

Täpsem loogika ja tõenduspõhisus selle taga on jäetud seletuskirja lugejate endi välja mõelda.

Eelnõu läheb aga otseselt vastuollu mitmete strateegiatega, nagu «Eesti 2035», mille järgi on eesmärk luua talendisõbralik keskkond; samuti Euroopa Liidu eesmärkidega, mille järgi Euroopa kõrgharidus meelitab siia üle maailma kõige helgemaid päid. Väljaspool vaidlust on, et Eesti kõrgharidus ning teadus ei eksisteeri eraldatuna muust maailmast.

Meie meelest peaks eelnõu tõstma esile konkreetse probleemi ja lahenduse, praegune versioon on sellest aga kaugel. Mainitud nn migratsioonipumpade ehk selliste õppeasutuste kinnipanek, kus õppekvaliteet on madal ning tudengeid õpetatakse eelkõige raha nimel, on Euroakadeemia näitel praeguseski seadusruumis kõigiti lahendatav probleem. Samuti saab tühistada nende tudengite elamisload, kes tegelevad õppimise asemel muude asjadega ning langevad ülikoolist välja.

Jaak Valge viitas Jaak Aaviksoo septembris antud intervjuule, kus endine Tallinna tehnikaülikooli rektor märkis, et paljude välisüliõpilaste Eestisse tuleku põhjus on soov asuda elama mujale Euroopa Liitu. Raske on võtta sellist väljaütlemist puhta kullana ilma tõendava statistikata, kuid selge on see, et Valge on noppinud välja vaid kitsalt enda agendat edasi viiva tsitaadi.

Huvitaval kombel nägi Jaak Aaviksoo lahendusena ülikoolide sisseastumislävendite tõstmist, mitte riigipoolseid lauskeelde ja ülereguleerimist, mida taotleb aga praegu töös olev olev seadusemuudatus.

Kaheldava väärtusega on ka väide, et ühe IKT välisüliõpilase ettevalmistamine Eesti tööturule maksaks meie maksumaksjale Eesti tudengi ettevalmistamisest üle kahe korra rohkem. Pigem on kaal kaldu teistpidi, kuna siin on ära unustatud, et kohalike tudengite peale on ka varem kulutatud: alates lasteaiast kuni keskkooli lõpetamiseni. Rahvusvaheliste üliõpilaste üldhariduse on maksnud kinni aga nende enda koduriik.

Samuti on Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk kinnitanud, et nn tasuta kohti kompenseeritakse maksvate õppijate suuremast tasust: «Eelmisel aastal tõsteti tasu ingliskeelses õppes, mis peaks tagama, et riigi rahast pole vaja seda õpet toetada.»

Töötavad välistudengid ja aasta varem lõpetanud vilistlased tõid maksutuluna Eesti riigile 2018/2019. õppeaastal üle 10 miljoni euro.

Töötavad välistudengid ja aasta varem lõpetanud vilistlased tõid maksutuluna Eesti riigile 2018/2019. õppeaastal üle 10 miljoni euro ning siin elades kulutavad nad vähemalt 35 miljonit eurot aastas.

Need summad suunduvad otsejoones meie majandusse. Siseministeeriumi enda dokumendis Eesti tööturu võimaluste tutvustamise kohta on kirjas: «Kvalifitseeritud tööjõupuuduse probleemi lahendamisel on välistudengite värbamine ning nende tööturul rakendamine tõhusam välistööjõu värbamisest, kuivõrd välistudengitel tekib õpingute käigus harjumus siinse keskkonnaga.»

Taotletavad muudatused puudutavad seega ka otseselt tööturgu ning majandust, eriti ajal, mil OSKA analüüsides on prognoositud Eestis tuhandete kõrgharitud noorte puudujääki.

Viimaks tahame rõhutada, et võti, millega Tartu või ka mõne teise kõrgkooli taset tõsta, ei peitu välisüliõpilaste arvus. Sellist üht kuldvõtmekest kahjuks ei olegi ning taseme tõusuks on vaja spetsialistide, tugitöötajate, tudengite, õppejõudude ja riigi tulemuslikku koostööd.

Nõustume Jaak Valgega selles, et Tartu ülikool peab olema kvaliteetülikool ning Eesti kõrgharidus peab olema maailmatasemel. Sellele ei tule aga kuidagi kasuks praegune avaliku sektori puudujääk kõrgharidusinvesteeringutes, millelt üritatakse tähelepanu eemale juhtida välistudengite tümitamise abil.

Märksõnad
Tagasi üles